Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    I kvartalis vähenes nii töötus kui ka hõive

    Töötuid oli 2014. aasta I kvartalis 57 000 ja töötuse määr 8,5%, teatas statistikaamet.

    Vähenes nii töötute kui ka tööga hõivatute arv. Esmakordselt pärast 2010. aastat vähenes tööga hõivatute arv varasema aasta sama perioodiga võrreldes.
    Tööjõu-uuringu andmetel vähenes tööhõive I kvartalis nii negatiivsest rändesaldost tingitud tööealise rahvastiku vähenemise kui ka majanduslikult mitteaktiivsete arvu kasvu tõttu. Tööga hõivatute hinnanguline koguarv oli 606 000, mis oli väiksem nii eelnenud kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes. 15–74-aastaste tööhõive määr oli I kvartalis 61,1%. IV kvartaliga võrreldes oli tööhõive määr 0,5 protsendipunkti madalam ning 2013. aasta I kvartaliga võrreldes vaid 0,1 protsendipunkti kõrgem (siis oli hõivemäär vastavalt 61,6% ja 61,0%). Tööhõive vähenes enim vanemaealiste seas – 50-74-aastaste töötajate arv vähenes aastaga 10 000 võrra. Samuti vähenes peamiselt naiste tööhõive, meeste tööhõive pisut kasvas.
    Tööhõive kahanemist mõjutas kõige rohkem töötleva tööstuse, põllumajanduse ja metsanduse, eelmise kvartaliga võrreldes ka ehituse tegevusaladel hõivatute arvu vähenemine, samas info ja side, kutse-, teadus- ja tehnikaalaste tegevuste, tervishoiu ja kultuuri tegevusaladel tööhõive mõnevõrra kasvas.
    Tööjõu-uuringul põhinev töötute hinnanguline arv oli I kvartalis 57 000, mis oli eelnenud kvartaliga võrreldes 2000 võrra väiksem ja eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 11 000 võrra väiksem. Töötuse määr oli madalam nii IV kvartaliga kui ka 2013. aasta I kvartaliga võrreldes (siis oli töötuse määr vastavalt 8,7% ja 10%). Tööpuuduse vähenemine on viimastes kvartalites aeglustunud.
    Kui alates 2011. aasta keskpaigast vähenes tööpuudus peamiselt pikaajaliste (aasta või kauem tööd otsinud) töötute arvu vähenemise tõttu, siis viimased kaks kvartalit on pikaajalise töötuse vähenemine lakanud. Pikaajalisi töötuid oli I kvartalis hinnanguliselt 25 000 (aasta varem 31 000) ning pikaajalise töötuse määr oli 3,7%. Töötute seas olid ülekaalus lühiajalised (vähem kui aasta tööd otsinud) töötud, neid oli I kvartalis 32 000. Kuigi lühiajalisi töötuid oli võrreldes 2013. aasta I kvartaliga 5000 võrra vähem, on lühiajaliste töötute arv üldtrendina püsinud alates 2012. aastast stabiilsel tasemel. 
    I kvartalis jäi meeste seas töötute arv võrreldes IV kvartaliga samale tasemele ning naiste seas vähenes 2000 võrra. Meeste töötuse määr oli 9,4% ning naistel 7,7%.
    Noorte tööpuudus I kvartalis vähenes – 15–24-aastaste töötuse määr oli 17,4%. Hinnanguliselt oli töötuid noori 10 000 (aasta varem ligi 14 000). 15–24-aastaste töötuse määra arvestatakse osatähtsusena vaid tööalaselt aktiivsetest noortest, kes on juba tööelu alustanud (st on hõivatud või töötud), kuid selles eas enamik alles õpivad ning ei ole veel tööalaselt aktiivsed. Seetõttu kõikidest noortest oli töötuid vaid 6,5%.
    Mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli I kvartalis 15–74-aastaste hulgas 33% (329 000), nende arv kasvas nii IV kvartali kui ka 2013. aasta I kvartaliga võrreldes. Mitteaktiivsete arv kasvas ennekõike kesk- ja vanemaealiste naiste seas tööturust eemalejääjate arvu suurenemise tõttu. Tööturul mitteaktiivseks jäämise sagedasemad põhjused viitavad ebakindlusele tööturul: 15–74-aastaste tööturul mitteaktiivsete arv kasvas enim terviseprobleemide tõttu tööturult eemalejäänute ning pereliikmete eest hoolitsemise eesmärgil koduseks jäänute arvu suurenemise tõttu; kasvanud on ka nende arv, kes ei soovigi töötada. Enam oli ka tööotsingutes heitunud isikuid, kes küll sooviksid töötada, kuid on kaotanud lootuse tööd leida, I kvartalis oli neid 7000.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tõnu Mertsina: riigi kommunikatsioon võiks arvestada selle mõju majandusaktiivsusele
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Rahakitsikuses tarbijad jätsid Big Maci vahele: McDonald’si tulemused alla ootuste
McDonald’s ja Coca-Cola: üks tõstab hindu ja teine tõstab hindu. Kasumit justkui on, aga McDonald’si müük langeb juba neljandat kvartalit järjest ja Coca-Cola müügimaht kasvas küll 1%, kuid müügihinnad kerkisid 13%.
McDonald’s ja Coca-Cola: üks tõstab hindu ja teine tõstab hindu. Kasumit justkui on, aga McDonald’si müük langeb juba neljandat kvartalit järjest ja Coca-Cola müügimaht kasvas küll 1%, kuid müügihinnad kerkisid 13%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Kevadpüha raadios: juhtimisest, idufirmadest ja finantsidest
Kolmapäeval räägitakse Äripäeva raadios konkursi „Parim juht 2024“ finalisti, Swedbanki juhi Olavi Lepaga tulemustlikust juhtimisest.
Kolmapäeval räägitakse Äripäeva raadios konkursi „Parim juht 2024“ finalisti, Swedbanki juhi Olavi Lepaga tulemustlikust juhtimisest.
Tuntud ettevõtte turundusjuht leevendas Mihkel Raua süütunnet
Neste Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste ütles konvrentsil “Password 2024” esinedes, et roheliste tarbimisvalikute puudumisel peaks süüdi tundma ettevõte, kes ei paku alternatiive.
Neste Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste ütles konvrentsil “Password 2024” esinedes, et roheliste tarbimisvalikute puudumisel peaks süüdi tundma ettevõte, kes ei paku alternatiive.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Märtsis tegi jaekaubandus vähikäiku
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli tänavu 4% väiksem kui aasta tagasi, kõige rohkem kahanes tööstuskauba müük, teatas statistikaamet.
Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli tänavu 4% väiksem kui aasta tagasi, kõige rohkem kahanes tööstuskauba müük, teatas statistikaamet.
FT: Kuidas Euroopa on pannud teised riigid raha eest oma välispiiri valvama
Paremäärmuslaste võidukäiku pelgav Euroopa Liit võtab tänavuste valimiste eel kasutusele üha karmimaid meetmeid sisserände piiramiseks.
Paremäärmuslaste võidukäiku pelgav Euroopa Liit võtab tänavuste valimiste eel kasutusele üha karmimaid meetmeid sisserände piiramiseks.