Eestiga seotud šotlaste valik

Vaene rikas riik. Lawson ei mõista, miks ei saanud arenenud riikide seas esimesena naftat avastanud Šotimaa sellest rikkamaks. Miks elab viiest miljonist elanikust üks miljon allpool vaesuspiiri, kui OECD andmeil on Šotimaa arenenud riikide seas jõukuselt 14. kohal?

Siin on selgelt süü kaugel keskvõimul, arvab Lawson. “Šoti mured jõuavad harva parlamendi päevakorda ja kui nad ka jõuavad, on meil liiga vähe saadikuid, et hääletust võita,” ütleb ta. 650 parlamendisaadikust on šotlasi alla 10% ning vaid üks neist konservatiiv. “Ometi valitsevad Šotimaad Londonist konservatiivid.”

Vimma konservatiivide vastu hoiab hõõgvel mälestus Margaret Thatcherist, kes tõi Šotimaale deindustrialiseerumise ja vihatud maksud.

Šotimaa on juba riik riigis. Eesti teine aukonsul Šotimaal, kinnisvara­konsultant Simpson Buglass, hääletab täna Šotimaa iseseisvumise vastu. “Ma leian, et kõiki iseseisvumise majanduslikke riske ei ole välja toodud ja need võivad olla päris negatiivsed,” põhjendab ta.

Buglass ütleb, et ei näe põhjust, miks peaksid šotlased kõrvale heitma selle, mis nad ühises liidus brittidega on saavutanud. “Miks peaks Šoti valija tahtma ohtu seada oma elatustaset, positsiooni maailma areenil või majanduslikku jõukust üksnes selle nimel, et üht unistust taga ajada,” imestab ta. “Saan järeldada ainult seda, et iseseisvuse pooldajad ei hooma kaasnevate väljakutsete kogu ulatust ja riske, või et nad vilistavad sellele, mis samuti on tugev poliitiline sõnum.”

Buglass möönab, et “jah” leeril on palju kiiduväärt ambitsioone, millest suur osa puudutab võrdsema ühiskonna loomist. Kulude pool jääb aga varju. Niisamuti seegi, et Šotimaa ongi juba n-ö riik riigis, millel on arvestatavad iseotsustamise õigused. “Paistab, et referendumi tulemuse võivad otsustada emotsioonid, näivused ja eelarvamused, mitte faktid ja loogika,” nendib ta. “Erakorraline seis Šotimaal, mis on maailmale andnud nii ­David Hume’i kui ka Adam Smithi, kaks suurt originaalset ja küsimuse esitava mõttelaadiga mõtlejat.”

Turg kinni nagu Eestil Venemaaga. Šoti põllumees Neil Godsman, kes on ka Eestis juba üle 15 aasta piimafarmi pidanud, plaanib hääletada iseseisvumise vastu. “Kindlasti ei,” kostab Šotimaalt läbi telefoniragina.

Ta räägib, et lahkulöömise järel võib tekkida samasugune olukord nagu Eestis Venemaaga, kus Inglismaa lihtsalt ei osta enam Šotimaa kaupa. Inglismaal pole selleks vajadust, Prantsusmaalt ja Saksamaalt võib saada odavamalt. “Pole põhjust oma turgu ära anda,” on Godsmani esimene argument.