Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Unistus toimivast börsist

    Rauno KlettenbergFoto: Eiko Kink

    Nasdaq Tallinna juht Rauno Klettenberg kirjeldab, missugune on Tallinna börsi ideaalmaastik.

    Töö käib selle nimel, et ettevõtjate jaoks muutuks börsilt raha hankimine hästi mõistetud, väärtustatud ja palju kasutatud võimaluseks ettevõtte arengu rahastamisel.
    Paljud ambitsioonikad ettevõtjad seavad juba ettevõtte algfaasis oluliseks eesmärgiks ettevõte tulevikus börsile viia. Börsiettevõtte staatus õhkab väärikust, läbipaistev juhtimiskultuur ning investoritega ja laiemalt ühiskonnaga arvestamine saab ettevõtlusmaastikul normiks.
    Perspektiivis on Balti väärtpaberite ostmine lihtne ja hõlpsasti teostatav ka Põhjamaade investoritele, kes näevad siinset börsi – kui mitte oma koduturu osana, siis – vähemalt väga lähedase ja tuttava investeerimiskeskkonnana. Balti väärtpaberite omamine on kindlustunnet tekitav igale investorile, kuulugu talle kas sada või miljon aktsiat.
    Börs on dünaamilise, paindliku ja kiire kohanemisvõimega majanduse hot-spot: börsile lisandub järjepidevalt uute ettevõtete aktsiaid ja võlakirju; börsil on noteeritud suuremate riigiettevõtte osalused; ka start-up'ide, väikese ning keskmise suurusega ettevõtete jaoks on börsi pakutavate võimaluste kasutamine loomulik osa ettevõtte kasvatamise protsessis. Need samad võimekad ja ambitsioonikad ettevõtted, kes on selleks ajaks astunud oma esimesed börsisammud reguleerimata turul First North, on kasvanud tuntud tegijateks Balti börsi põhinimekirjas. Samuti kinnistub börs pika ajalooga tõsiseltvõetavate ja rahvusvaheliselt tegusate regionaalsete ettevõtete teadvusse, ja seda mitte ainult rahastamisallikana, vaid ka ettevõtte nähtavust suurendava turunduskanalina.
    Eesti inimeste jõukus ning investeerimisalased teadmised tõusevad tasemele, kus pikaajaline investeerimine ja oma finantstuleviku kindlustamine on muutunud lõviosa elanikkonna jaoks iseenesestmõistetavaks. Eesti inimesed kasutavad oma sääste julgelt, neil on soov ja võimalus investeerida oma riigi majandusse ja teenida tulu selle arengust. Eraisikute säästude ringlusse toomiseks on riik lasknud välja ja toonud börsile 1, 2, 5 ja 10 aasta pikkused riigivõlakirjad. Kaasatud vahendid on paigutatud riigi taristu arengusse ning kasutatud varasemate laenude refinantseerimiseks.
    Haritud ja teadlik investorkond muutub üha laiapõhjalisemaks ning loob järjekindlalt Eesti investorkultuuri ja suunab selle arengut. Börsi nähakse kohana, mille vahendusel saab igaüks kasu kohaliku majanduse arengust.
    Kirjeldatud ideaalmaastiku – kus kasutatakse maksimaalselt ära ettevõtluse ja investeerimistegevuse võimalusi - loomine nõuab jõupingutusi paljudelt osapooltelt. Usun, et selle eesmärgi poole pürgimine on neid pingutusi väärt.
  • Hetkel kuum
Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.