• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lõpetame pseudoinvesteeringud

    Hendrik RoosnaFoto: Julia-Maria Linna

    Eesti avaliku sektori asutused võistlevad selles, kuidas osta rohkem asju. Kuidas panna riik paremini toimima ja korjata üles maas vedelev raha? Anname igale asutusele eelarve, kuid jätame selle mõistliku kasutamise kohta nõu andmata, paneb ette Fusion Varahalduse ASi tegevjuht Hendrik Roosna.

    Raha kasutamise probleem on ühine suurimal ülikoolil, haiglatel ja pisimal lasteaial: iga asutuse juhtkond, suurusest ja kompetentsist olenemata, peab ise hakkama saama finantsjuhtimise kõrgklassiga. Enamasti kulutab ametnik raha harjumuspäraselt ära või toob efektiivsusepüüdlus kaasa karistuse.
    Rahandusministeerium ei ole kujundanud seisukohta, kuidas riigiasutused peaksid oma eelarvega ringi käima. Näiteks riigile kuuluvad autod, erisõidukid, arvutid, sisseseade, meditsiinitehnika, teadusaparatuur jne. Need asjad pole mitte investeeringud, vaid kulu, sest homme on see vara odavam kui täna. Üldjuhul on need seadmed ja eritehnika, mille hooldamiseks ja ülevalpidamiseks tegelikult paljudel asutustel vahendeid ei jätku. Need “investeeringud” muutuvad viie aastaga pidevalt lisaraha küsivaks vanarauaks. Kuni järgmise pingutuseni, kus palkade, pärisinvesteeringute ja teenuste kvaliteedi arvelt tõmmatakse kõht sisse ja ostetakse järgmine asi, mida siis samamoodi surmani putitada ja lõpuks maha kanda.
    Pakun mitu lahendust, mis ei nõua seadusemuudatust, vaid täiendusi riigihangete praeguses mudelis ja riigile kuuluva vallasvara soetamise protsessi parandamisel. Esiteks saaks rahandusministeerium lihtsa vaevaga kehtestada vallasvara soetamise regulatsiooni ja anda asutuste juhtkondadele soovitusi eelarve kasutamiseks. Õnneks on Eestis olemas mõni konstruktiivne ja positiivne näide – aktsiaselts Riigi Kinnisvara, mis koondab kogu riigi halduses olevat kinnisvara. Riikliku haldusettevõttena on RKASi eesmärgiks renoveerida, hallata ja turutingimustel rendile anda kõiki riigile kuuluvaid hooneid. See on suurepärane algatus ja pikas perspektiivis hädavajalik, muutmaks riigi halduses oleva kinnisvara kasutus võimalikult efektiivseks. Analoogset lähenemist oleks vaja riigile kuuluva vallasvara suhtes.
    Kui aga unistada millestki enamast, saaks Eesti anda teistele riikidele eeskuju tänapäevase riigi mudeli loomisel. Oluline kriteerium oleks riigi ressursside optimaalne kasutamine. Kujundlikult: kui tavakodanik läheb poodi ja valib endale sobiva leiva välja, siis riik peab millegi soetamiseks tegema hanke. Praegu on igas riigiasutuses ja kohalikus omavalitsuses palgal piltlikult öeldes üks ametnik, kes teeb hankeid oma kompetentsi piires.
    See on raiskamine, kui igas asutuses eksperimenteerib üks ametnik riigihangete koostamisega. Tulemuseks on hulk pseudoinvesteeringuid.  Halb näide on riigi ja erasektori koostöös ehitatud koolimajad. Algul loeti need lepingud rendiks ja hiljem kvalifitseeris riik need omakorda laenukohustuse sisse. Kuidas saab ükskõik milline asutus teha plaane, kui riigi enda juhendid ei ole siduvad? Kui regulaator ise ei vastuta oma seisukohtade eest?
    Kompetentsi tuleks koondada rahandusministeeriumi alla, parimate praktikate väljaselgitamise ja hangetesse rakendamise. Riigihangete amet võiks olla avaliku sektori tellimuste täitja, kuhu koonduvad hangete läbiviimise parimad kogemused ja teadmised. Üks suund on üleriigilised, teine kohalike omavalitsuste hanked, nagu näiteks riigihankekeskus Hansel Soomes.
    Riik peab endale võtma nõustamise vastutuse. Praegu on nii, et antakse tingimuslik seisukoht, mida homme muudetakse. Riigis tegutsevaid regulaatoreid nagu maksuamet ja rahandusministeerium, julgustan vajadusel kompetentsi sisse ostma rahvusvahelistelt nõustamisfirmadelt (Deloitte, KPMG, PWC, EY) ja siis seda ka rakendama. Erasektori kompetentsi julgem kaasamine töötab Eesti riigi edu heaks.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Mandre: terviseedendus saagu lähtekohaks
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Börs: Nasdaqi indeks langes korrektsiooni
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Rakveret juhib koroonasse nakatunud linnapea ja Jaak Roosaare avaldab tänavused plaanid
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Kallas lubas kaaluda ettevõtete võrgutasude vähendamist ja hinnalae seadmist
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.