Madis Aben • 8. märts 2015
Jaga lugu:

Kas viljakas töö võib olla kahjumlik?

Madis Aben  Foto: Veiko Tõkman

Tööviljakuse kasv võis tõesti aset leida samal ajal kahjumliku majandustegevusega, kuid põhjuslikku seost nende vahel siiski ei ole, kirjutab rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben.

Hiljuti jahmatas Äripäeva lugejaid uudis, et tööviljakuse tõstmine tõi kahjumi. Kuna seni oleme elanud usus, et tööviljakuse tõstmine on hädavajalik paremaks eluks ehk suuremateks palkadeks ja kasumiteks, vajab see vastuoluline sõnum selgitamist. 

Tööviljakust ehk tööjõu kui ühe tootmissisendi tootlikkust mõõdetakse enamasti rahaliselt ja statistikaamet teeb seda nii müügitulu kui lisandväärtuse alusel. Müügitulu puhul jagatakse müügitulu töötajate arvuga. Lisandväärtuse puhul aga lahutatakse müügitulust kõigepealt kõik kulutused (sisseostetavatele kaupadele ja teenustele, välja arvatud tööjõud) ja jagatakse siis tulemus töötajate arvuga.

Enamasti käib mõlema meetodiga leitava tööviljakuse kasvuga kaasas ka kasumite kasv, aga alati ei pruugi see nii olla. Estonian Celli näite puhul kasvas mullu müügikäive töötaja kohta ehk tööviljakus müügitulu alusel 4%. Tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel aga vähenes, kuna tootmiseks vajalik sisseostetav energia kallines oluliselt. See vähendas ettevõtte poolt loodud lisandväärtust, kuna toodangu väljamüügihinda ei suudetud suurendada ühe tootmissisendi olulise hinnatõusu kompenseerimiseks. Selle kahjumi majandustegevusest peab enamasti enda õlule võtma ettevõtja, kuna töötajad nägid vaeva vähemalt sama palju kui varem, ehk oma „tööviljakuse langust“ nad ei tajunud ja toodangu müügimahtudes seda ei olnudki.

Kuna pabermassi automatiseeritud tootmine nõuab ettevõtetelt väga suuri investeeringuid, siis kaasneb sellega ka kõrge amortisatsioon. Amortisatsioon on samuti kulude komponent, mis vähendab lisandväärtust ja sedakaudu kasumlikkust. Selles valdkonnas on ettevõtte suurim kulu energia sisseost, seejärel seadmete amortisatsioon ja kõige väiksem on tööjõukulude osakaal.

Müügitulu järgi mõõdetuna on Estonian Celli töötajad Eesti kontekstis väga viljakad. Kõigi tegevusalade keskmine tööviljakus müügitulu alusel oli Eestis eelmisel aastal 122 tuhat eurot, paberi ja paberitoodete tootmises 155 ja energeetikas 410 tuhat eurot.

Estonian Celli 800 tuhande eurost kõrget taset seletab nii töökohtade kõrge kapitaliga varustatus kui energia suur osakaal lõpptoodangus. Esimesega kaasneb paratamatult suur kulu amortisatsiooni näol ja teise sisseostuhind ei allu ettevõtte kontrollile. Nii võibki viljakas töö osutuda omanikule mingitel tingimustel kahjumlikuks.

 

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas