Kas sina oled avaliku elu tegelane?

Üheks tuntumaks enda ja oma perekonna privaatsuse kaitseks ajakirjandusliku sõnavabaduse vastu kohtusse pöördunud avaliku elu tegelastest on ilmselt Monaco printsess. Iga järgneva otsusega on kohtud, sh Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK), selgitanud kriteeriume, mis on olulised ajakirjandusvabaduse ja eraelu puutumatuse tasakaalustamisel üha metoodilisemalt. EIK on seejuures rõhutanud, et nimetatud võrdsete õiguste kaitseks tuleb läbi viia hoolikas kaalumine. Printsessi puudutavas viimases asjas (avaliku elu tegelase foto avaldamise lubatavusest, 2013) arvestas kohus:

1)      kas tegemist on avalikkusele huvipakkuva teemaga,

2)      kõnealuse isiku tuntust,

3)      kõnealuse isiku varasemat käitumist,

4)      kajastuse teemat,

5)      kajastuse sisu, vormi ja tagajärgi,

6)      fotode puhul nende võtmise asjaolusid,

ning asus seisukohale, et kaebaja ja tema abikaasa on avaliku elu tegelased ning ei saa eeldada eraisikuga võrreldavat kaitset avalikkuse tähelepanu vastu.

Avaliku elu tegelase mõistet kasutataksegi peamiselt ajakirjanduse kontekstis. Ajakirjanduseetika koodeksi kohaselt käsitleb ajakirjandus poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid inimesi avaliku elu tegelastena; selliste isikute tegevuse üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud. Avaliku elu tegelastena mõistetakse eeskätt poliitikuid ja kõrgeid riigiametnikke. Rõhutades avaliku elu tegelaste eristaatust ajakirjanduse jaoks, on eetikareeglite väljatöötamisel lähtutud ka EIK praktikas väljakujunenud põhimõttest: poliitik peab taluma enam kriitikat kui eraisik.

Avaliku elu tegelane võib olla ka kuulsus või staar. Iga kuulus inimene ei ole siiski avaliku elu tegelane. Ajakirjandus käsitleb avaliku elu tegelastena isikuid, kes teenivad elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega, näiteks ekraani- ja lavatähed, samuti tippsportlased.

Seega: avaliku elu tegelased on isikud, kes on riigiametis ja/või kasutavad avalikke ressursse ja laiemalt kõik need, kes mängivad rolli avalikus elus, olgu poliitikas, majanduses, kunsti-, sotsiaalsfääri, spordi või muus valdkonnas.

Paratamatult ulatub tähelepanu avaliku elu tegelase suhtes ka tema lähedastele, eeskätt abikaasale/elukaaslasele. Eriti juhul, kui asjassepuutuvad isikud on ise teatud aspekte oma eraelust avalikustanud. Kui avaliku elu tegelane või tema pereliige soovib privaatsust, peab ta eeskätt iseenda käitumisega andma selge signaali, kust jookseb piir.

Kui tuntud näitleja on ise avaldanud üksikasju oma eraelust mitmes intervjuus, seega aktiivselt püüdnud seada end avalikkuse tähelepanu alla, on tema õigustatud ootus enda eraelu tõhusale kaitsele sellest alates vähenenud. Samuti ei ole põhjust eeldada, et kui avaliku elu tegelase abikaasa on ise avalikustanud sotsiaalmeedias pildid ja viited puhkusereisile koos avaliku elu tegelasega samal ajal viimase tööreisiga, oleks tegemist ajakirjandusväljaande liigse huvi või isikute privaatsuse riivega. Teisiti oleks lugu näiteks avaliku elu tegelase koduaias peresündmuse tähistamisest võetud piltide avaldamisega.

Üldine põhimõte on, et ajakirjandusel peab olema võimalik avaldada infot, mis aitab kaasa debatile demokraatlikus ühiskonnas. Seadus sätestab, et isikuandmeid võib ilma isiku nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi seejuures ülemääraselt kahjustada isiku õigusi.

Avaliku huvi kaalumisel saab püstitada küsimuse, kas andmete avalikustamine annab juurde debatile ühiskonnas või toimub see pelgalt meedia majandushuvides, et avalikkuse uudishimu rahuldamisel seoses isikute, sh avaliku elu tegelaste, eraeluliste seikade publitseerimisega suurendada meediaettevõtte käivet.

Ajakirjanduse rolli ja ajakirjandusvabaduse, sh ajakirjaniku kohustuste ja vastutuse käsitlemisel, kasutab EIK vastutustundliku ajakirjanduse mõistet, rõhutades, et ajakirjandusvabadus eeldab vastutustundliku ajakirjanduse põhimõtete järgimist ja hindab, kas ajakirjandusvabaduse kasutamisel on jäädud vastutustundliku ajakirjanduse piiridesse.