Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elu ilma Putinita

    Meelis MandelFoto: Andras Kralla

    „Venemaa on täna nõrgem kui pea kunagi varem viimase 300 aastal jooksul.“ Nii kirjutas Briti Venemaa ekspert, Cambridge’i professor Dominic Lieven oma eessõnas värskele Ian Barnesi raamatule „Rahutu impeerium. Venemaa ajaloo atlas“.
    Ei saa salata, et alates Krimmist on Venemaa ja sealt lähtuv oht mul iga päev meeles. Märkamatult on mu regulaarselt külastatavate saitide nimistusse lisandunud Venemaa ja Ukraina propagandat levitavad. Olen hakanud mõtlema sõjale. Kaalun kaitseliitu minekut (jah, selleks on aega vaja, tean).
    Lieveni sõnad tulid meelde, kui tankisin äsja autosse 0,999eurose liitrihinnaga diislikütust. Ja meel läks kuidagi rõõmsamaks. Ole sa õnnistatud, Brenti toornafta 50 dollariline barrelihind! Liitrite paaki voolates teadsin, et Putini režiimile see kohe üldse ei meeldi ja et mingil kombel aitab minugi tankimine seda ehk kogunisti nõrgendada. 
    Venemaaga piirneva väikese riigina näib meile Vene karu alati suur. Kuid täna on see karu haige. Sest Venemaa on nii tugev, kui tugev on nafta hind.
    Nafta hind teeb oma tööd
    Venemaa riigieelarve tulud, millest nafta ja gaas poole moodustavad, on turmtule all. Gazpromilt oodatakse tänavu viimase veerandsajandi väikseimat gaasimüüki. SKP langeb. Ilma vundamendita investeering lahkub riigist. Reservfond sulab.
    See on täna. Hoopis huvitavam perspektiiv avaneb, kui läheb üldjoonteski täppi lõviosa analüütikute arvamus, et nafta hind võib tänase taseme juurde aastateks jääda. Praeguse madala naftahinna püsimisel mõnedki aastad peab hakkama idanaabri juures midagi juhtuma, sest reformide puudumisel ei suudeta režiimi senisel kujul toita. Majandussanktsioonid ja Ukraina vaid kiirendavad arengut.
    Tõenäosus, et peame vabariigi 100. sünnipäeva ajal, kui Venemaad ei valitse enam Putin, kasvab seda kindlamalt, mida kauem nafta hind all on. Kuidas mees lahkub, on teine küsimus.
    Võimalik, et režiim laguneb küllaltki rahumeelselt, nagu see juhtus viimase Vene impeeriumi  ehk Nõukogude Liidu lagunemisel, mille põhjustas samuti madal nafta maailmaturuhind 80. aastatel. Siis on rõõmsate ringmängude aeg, kuni ajalugu taas korduma kipub.
    Võimalik aga, et toimub midagi äkilisemat, midagi, milles testitakse NATO ühtsust. Sest Venemaal on tegelikult üks kaart, mida ta hirmutamiseks kasutab – relvajõud. Energiakaardi tugevus kahaneb iga aastaga, mil Euroopa riigid alternatiive Vene kütusele kasutusele võtavad. Jah, tuleb arvestada, et riigis, kus puudub sõltumatu uuriv ajakirjandus, ei tasu päris tõena võtta režiimi enda sõnu oma relvastuse ja armee tugevuse kohta. Eriti, kui raha nende ajakohastamiseks üha enam napib. Kuid siiski.
    Kannatlikkus ja enesekindlus
    Kumb stsenaarium – kas režiimi rahulik või agressiivne kokkukukkumine – tõenäolisemalt käivitub, sõltub Venemaa võimuladvikust, armeejuhtidest ja maailma suurtest tegijatest eesotsas peatselt uue presidendiga USAst.
    Seni aga peame meie olema Venemaa piiririigina kannatlikud ja enesekindlad. Täna peegeldame näiteks poliitikas vastastikuses suhtluses liiga palju Venemaa enda retoorikat. Vastame vihale vihaga. Hirmule hirmuga. Lõriseme vastastikku. Näitame Venemaad tugevana ja üliohtlikuna, millest too režiim saab vaid indu.
    Kui aga käsitleda Putini režiimi nõrgeneva ja haige ohvitserina, kelle öökapil küll töötav nagaan, kuid kes elab mälestustes ja endise hiilguse meenutuste paistel ja kelle lühimälu jääb üha hõredamaks? Sellisel juhul ju noogutaksime veidrale jutule vaikselt kaasa. Hoiame haiget küll karmilt toas, et ta väljas ära ei eksiks, kuid patsutaksime aeg-ajalt rahustavalt ta pead ja võtaksime öösel salaja relvast padrunid välja.  Käituksime nagu vanem lapsega. Ei kärgi kohe samaga vastu, kui teine häält tõstab.  
    Hoiame ukse suhtlemiseks idanaabriga praokil. Jätame mõne solvangu ja teravuse ütlemata. Ei ole samas alandlikud, nagu seda on näha ühe Eesti opositsiooniliidri Venemaa külastuste fotodelt. Saame aru, et naaber ei koli kuhugi ja jääb alati meie naabriks. Mängime pika võidu peale, sest ühel päeval tulevad Vene turistid tagasi. Ühel päeval saab idanaabriga jälle mõistlikumat asju ajada. Ühel päeval pole Putinit.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kakskeelse Eesti visa, aga pöördumatu lõpp
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börsiettevõtted, te ju oskate palju paremini
Kolmapäeval potsatas minu postkasti Modera börsiteade, mis ütles mulle suhteliselt vähe. Minu aeg ja tähelepanu oli kasutatud, kuid potentsiaalse investorina ootan enamat.
Kolmapäeval potsatas minu postkasti Modera börsiteade, mis ütles mulle suhteliselt vähe. Minu aeg ja tähelepanu oli kasutatud, kuid potentsiaalse investorina ootan enamat.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand uuest juhikohast: minu jaoks võrdub A. le Coq Tarmo Noobiga
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Veerand sajandit A. Le Coqi õlletehast vedanud Tarmo Noopilt võtab 1. septembrist teatepulga üle Jaanus Vihand, kes avas Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis ametivahetuse tagamaid.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Saksamaa külmavärinad jõudsid Eesti sauna- ja majatootjateni
Eesti eksporditurud värelevad ning tootjate pilgud pöörduvad murelikult Saksamaa poole, kus tarbijad pole 20 aastat olnud nii ebakindlad, kui on praegu. Saksamaal ja tegelikult üle Euroopa levivad üleskutsed keerata sooja vähemaks ja käia duši all ära viie minutiga, ja see mõte tekitab külmavärinaid Eesti saunatootjates.
Eesti eksporditurud värelevad ning tootjate pilgud pöörduvad murelikult Saksamaa poole, kus tarbijad pole 20 aastat olnud nii ebakindlad, kui on praegu. Saksamaal ja tegelikult üle Euroopa levivad üleskutsed keerata sooja vähemaks ja käia duši all ära viie minutiga, ja see mõte tekitab külmavärinaid Eesti saunatootjates.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.