Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Osta töötunni asemel tulemust

    Riigikogu liige ja majandusanalüütik Maris Lauri (Reformierakond).Foto: Andras Kralla

    Paljud töövõtjad võiksid loobuda aegunud harjumustest osta töötunde, leiab riigikogu liige ja majandusanalüütik Maris Lauri (Reformierakond).

    Mul on pisut veider lugeda üleskutseid, kus räägitakse sellest, et kehtestaks kaheksatunnise tööpäeva asemel seitsme- või kuuetunnine või isegi viietunnine. Veider eelkõige selle pärast, et neis räägitakse „kehtestamisest“. Mitte miski ei keela neid lühemaid tööpäevi „kehtestada“ ükskõik millises ettevõttes. Või täpsemalt, keelab küll – see on meie harjumus mõelda mõtterennis, mis meile on ette antud aastakümneid või isegi aastasadu tagasi.
    Niisiis, me ei pea kehtestama lühemat tööpäeva. Me peame lihtsalt oma tööd arukalt ja mõttekalt korraldama. See puudutab nii tööandjaid kui ka töövõtjaid. Tööandjad peaksid mõtlema selle üle, mida nad siis ostavad – kas töötunde või valmis tööd ehk tulemust. Töötajad peaksid mõtlema, mida nad palga eest pakuvad – kas oma oskusi või tunde. Seda, mida ostetakse-müüakse, ka saadakse-antakse.
    Olen näinud ettevõtet, kus pool tundi enne kella viit istusid peaaegu kõik kontoritöötajad valvelolekus laua taga: laual oli küll üksik paber, kuid muud asjad kokku korjatud, töötajatel saapad (oli talv) jalas, kotid-mantlid-mütsid haardeulatuses. Ja siis, kui kell jõudis viieni, paiskusid kontoris kõik uksed valla ja rahvas tormas ummisjalu lähedal olevasse bussipeatusesse. Tuntud ettevõte oli, sellal. Nüüdseks seda ettevõtet enam pole. Oli selge, et selle ettevõtte juhid ostsid töötunde, mitte tööd, rääkimata tööinnust, leidlikkusest või millestki enamast. Tänapäeva edukad ettevõtted vajavad aga just neid viimaseid.
    Loomingulise töö eelis
    Minu kogemus ütleb, et vähegi loomingulisust või mõtlemist vajaval töökohal ei saa töötajatele kehtestada kellast kellani tööaegu, sest pead ei saa kellast kellani tööle panna. Pea töötab siis, kui tal ja kehal, mille küljes ta on, on hea ja õige olla. Ilmselt ongi just sellistel töödel ka kõige lihtsam minna töötundide lugemiselt töötulemuste eest tasustamisele. Suhteliselt lihtne on minna ka paljude teiste rutiinsemate kontoritööde puhul tulemuste eest tasustamisele. Olgu siis tulemuseks tähtajaks koostatud aruanded-analüüsid või midagi muud. Küsimus on tulemuse püstituses.
    Keerulisem on asi tootmises ja teeninduses, kus on konkreetsed protsessid ja vahetuses töö. Ainuüksi mõte, et peaks hakkama palkama rohkem osaajalisi töötajaid, ajab suure osa tööandjaid närvi, sest see teeb töö planeerimise keerulisemaks ja suurendab kulutusi. Kaupluses tähendab tööpäeva lühendamine paratamatult vajadust palgata juurde inimesi või lühendada lahtioleku aega. Esimesel juhul kasvavad kulud, kuid käive ilmselt mitte, teisel juhul kardetakse käibe vähenemist, kuid kulude kasv sealjuures ju ei aeglustu. Tootmises võib tööpäeva lühendamine olla võimalik, kuid see eeldab tootmise põhjalikku planeerimist ja täpset korraldamist, mis nii mõnelegi juhile võib olla paras pähkel. Aga ilmvõimatu see tihtipeale ei ole. Kuigi ilmselt on ka Eestis tootmisi, kus protsessid on juba väga täpselt ratsionaliseeritud ja n-ö tühja aega ei ole.
    Mina näen siiski põhilist probleemi mõtlemises. Liialt paljud juhid ostavad töötunde – see kaheksa tundi on nende „oma“ ning nende jaoks on suurim küsimus, kuidas panna töötajaid maksimaalselt selle kaheksa tunni sees tööandja kasuks tegutsema. Nad ei mõtle sellele, kuidas makstud tasu eest saada suurimat tulu ettevõttele. Aga vahel – vähemalt mulle tundub nii – ostetaksegi lihtsalt tunde, et nii-öelda „omada“ inimest, isegi kui see töötaja just eriti midagi ei tee.
    Harjumuse vägi
    Ka päris paljud töövõtjad müüvad oma tunde – kui neil tekiks seaduslik võimalus töötada näiteks kuus intensiivsemat tundi ja saada selle eest praegu kaheksatunnise tööpäeva palka, siis nad sooviksid töötada kaheksa tundi ja saada selle võrra enam palka. Lihtsalt seetõttu, et praegune sissetulek on neile liialt väike, nad on reserveerinud – harjumusest – oma tööpäevast kaheksa tundi töötamisele ning usuvad, et reaalselt saaksid nad hakkama kaheksa tundi ka intensiivsemalt korraldatud tootmises (ehk siis nad näevad, et reaalselt on tootmisprotsess praegu ebaefektiivne, kuid neil pole motivatsiooni sellele juhtide tähelepanu pöörata).
    Me oleme oma harjumuste ohvrid. Harjumusi on aga keeruline muuta, seda teab igaüks, kes on seda püüdnud teha. Ei ole vaja „kehtestada“ lühemat tööpäeva. Tööpäeva ja töötunde tuleb arukalt kasutada ja maksta mitte tundide, vaid tulemuste eest. Muidugi see eeldab, et oleks selge, millist tulemust täpsemalt töötajalt ostetakse. Nii et alustaks hoopis sellest, et teeks endale selgeks, mida me ostame-müüme ja mida me tegelikult tahaksime osta-müüa.
  • Hetkel kuum
Jaroslav Tavgen: RMKd pole vaja börsile viia!
Kui jätkame riigiettevõtete osalist börsile viimist, siis toimub selle riigistamine ja erasektori kahanemine, leiab Delovõje Vedomosti ajakirjanik Jaroslav Tavgen.
Kui jätkame riigiettevõtete osalist börsile viimist, siis toimub selle riigistamine ja erasektori kahanemine, leiab Delovõje Vedomosti ajakirjanik Jaroslav Tavgen.

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Kuulsa kaubamaja aktsia asus ülevõtupakkumise peale rallima
USA ühe tuntuma kaubamajaketi Macy’s aktsia läks täna New Yorgi börsil lendu info peale, et erakapital on teinud ettevõttele 5,8 miljardi dollarise ülevõtupakkumise.
USA ühe tuntuma kaubamajaketi Macy’s aktsia läks täna New Yorgi börsil lendu info peale, et erakapital on teinud ettevõttele 5,8 miljardi dollarise ülevõtupakkumise.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kristi Hõrrak: kuidas aitab ChatGPT siinset väikeettevõtjat? Aeg teha vahekokkuvõte
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kristjan Kangro mantlipärija Change'is lubab vältida halbu üllatusi investoritele
Uuel aastal krüptoplatvormi Change juhi kohale asuv Marek Pajussaar lubab väikeinvestoritele, et edaspidi ei tule halbu üllatusi.
Uuel aastal krüptoplatvormi Change juhi kohale asuv Marek Pajussaar lubab väikeinvestoritele, et edaspidi ei tule halbu üllatusi.
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Automüügis läks november tempokalt
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Milrem Robotics arendab koos Ukrainaga uusi robootikasüsteeme
Robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ning Ukraina kaitsetööstus (UDI) allkirjastasid lepingu, et alustada järgmise põlvkonna robootikasüsteemide loomist.
Robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ning Ukraina kaitsetööstus (UDI) allkirjastasid lepingu, et alustada järgmise põlvkonna robootikasüsteemide loomist.
Nädala lood: probleemid uusarendustega levivad nii Tallinnas kui ka Tartus
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.