Droon lennutab Eesti maailma suurte klubisse

Lennart Meri kunagine unistus, et Eestist sirguks ettevõte, mis tooks sarnaselt Soome tehnoloogiahiiuga Nokia riigi maailmakaardile, on senini teostamata. Meil on küll mitmed globaalselt tuntud niši-start-up’id, kuid meil ei ole ühtegi suurtööstust, mille bränd oleks suurem kui riik ise.

Viimase 20 aastaga oleme näinud, kuidas mitmed tööstused kerkivad esile ja järgmise silmapilguga kustuvad. Näiteks nutitelefoni revolutsiooniline areng. See väike vidin on muutnud terveid sektoreid ja tööstuseid. Märksõnadeks on just lihtsus ja efektiivsus. Kui osata turuvajadusi ja -arenguid ette näha, võib ees oodata kõige väärtuslikum konkurentsieelis. Olla turul esimene.

Mõelgem korraks, milline võiks olla järgmise 20 aasta autoturu areng? Kuhu võiks suunduda üks maailma suurimaid tööstuseid? Autotööstuse suurimaks väljakutseks on järgmisel kümnendil isesõitev sõiduk, kus eesmärgi saavutamiseks jooksevad võidu kõik suuremad autotootjad nagu Mercedes-Benz, BMW, General Motors, samuti Google. Suur osa teadus- ja arendustegevusest maetakse just juhivaba maismaatranspordi arendamisse.

Kui mõelda transpordisektori fundamentaalse loogika peale, milleks on liikuda mugavalt ja kiiresti sihtpunkti, siis tundub, et ambitsioonid lähtuvad ainult osaliselt nimetatud paradigmatest. Juhivaba auto oleks küll mugav, kuid kas ka kiire? Pigem ei, midagi erilist ei muutuks. Tundub, et autotööstuse tulevikunägemuse puhul on tähelepanuta jäänud kontseptsioon, mis võiks muuta kogu tööstust.

Alles hiljuti tuli revolutsiooniliselt turule droonitehnoloogia. Mitmed suurtegijad nägid selles kohe tohutut potsentsiaali teistes ärisegmentides. Näiteks Amazon nägi võtit, kuidas kombineerida tehnoloogia kullerteenusega. See on vaid üks näide mitmest, kus droonitehnoloogia on võetud kasutusele.

Kujutlegem nüüd korraks olukorda, kus meile tuttavad minidroonid oleksid tavapärase sõiduauto mõõtmetega, suudaksid kanda inimest ning oleksid sama lihtsalt juhitavad nagu minidroonid. See kujutlus polegi tegelikult enam nii muinasjutuline. Nimelt arendab Saksa ettevõtja E-Volo GmbH juba esimest droonsõidukit, mis praegu on veel arendusfaasis ja näeb välja üsna kohmakas.

Milline võiks olla aga sellise droonsõiduki turusegment? Lihtne test – kumma sõiduki ostaks tarbija? Kas soetada droonsõiduk, millega oleks võimalik lennata sihtpunkti linnulennult, või sõiduauto, millega tuleks sihtpunkti jõudmiseks sõita käänulistel tänavatel, seista ummikutes ja oodata valgusfooride taga.

Pole kahtlustki, et droonsõidukiga sisenetakse maailma ühele suurimal turule (s.o sõidukid) konkureerima selliste gigantidega nagu General Motors ja Volkswagen. Mõelgem korraks veel droonsõiduki edu ja müügimahtude peale, kui selle hind suudetakse tuua keskklassi auto hinna tasemele. Juba varem on proovitud ehitada erinevaid hübriidsõidukeid nagu lennuk-auto, kuid nende puhul pole arvestatud turu fundamentaalse loogikaga. Lisaks kohmakale väljanägemisele on nendega võimatu argipäeva oludes liigelda, kuna sõidu alustamiseks ja maandumiseks on vaja lennurada. Hübriidsõidukid on seetõttu omandanud rohkem niši mentaliteedi.

Droonsõiduki läbimurdeks on just vertikaalse õhku tõusu võimekus, mistõttu ei pea see olema hübriidsõiduk – milleks mööda autoteed sõita, kui võiks kohe sihtkohta lennata? Teiseks oleks droon oluliselt odavam kui muud lennuvahendid ning selle ülesehituse ja juhitavuse kontseptsioon oleks märkimisväärselt lihtsam.

Mõttekas oleks suunata teadus- ja arendustegevus droonsõiduki arendamisse ja võtta kasutusele sama tehnoloogia, mida kasutavad juba praegu suuremad lennukid – lennujuhtimise tarkvara. See tagaks droonsõiduki liiklemise lihtsuse ja ohutuse, kuna õhus saab lisaks trajektoorile manööverdada erinevate kõrgustega. Droonsõiduki kasutuselevõtuga poleks enam tarvis ehitada mitmetasandilisi ristmikke, remontida maanteid või teha muud, et hoida autoliiklust käigus. Maismaaliikluse suundumisel õhuruumi muutuks oluliselt kogu linnaruum keskkonnasõbralikumaks ja -ohutumaks.

Ükskõik, kuidas droonsõidukeid analüüsida, tundub, et droonitehnoloogia on ainuke loogiline suund, kuhu võiks suunduda transpordisektor. Droonsõiduk võiks olla uks maailma suurtööstuste klubisse. Kujutlegem, kui Eesti ettevõte konkureeriks selliste tööstustega nagu BMW või General Motors. Selle materiaalne ja mittemateriaalne mõju Eesti majandusele oleks hoomamatu.