Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Droon lennutab Eesti maailma suurte klubisse

    TTÜ ärirahanduse magister Priit Pekarev.Foto: Erakogu

    Eesti Nokiaks võiks saada järgmisel kümnendil droonsõiduk, kirjutab TTÜ ärirahanduse magister Priit Pekarev.

    Lennart Meri kunagine unistus, et Eestist sirguks ettevõte, mis tooks sarnaselt Soome tehnoloogiahiiuga Nokia riigi maailmakaardile, on senini teostamata. Meil on küll mitmed globaalselt tuntud niši-start-up’id, kuid meil ei ole ühtegi suurtööstust, mille bränd oleks suurem kui riik ise.
    Viimase 20 aastaga oleme näinud, kuidas mitmed tööstused kerkivad esile ja järgmise silmapilguga kustuvad. Näiteks nutitelefoni revolutsiooniline areng. See väike vidin on muutnud terveid sektoreid ja tööstuseid. Märksõnadeks on just lihtsus ja efektiivsus. Kui osata turuvajadusi ja -arenguid ette näha, võib ees oodata kõige väärtuslikum konkurentsieelis. Olla turul esimene.
    Mõelgem korraks, milline võiks olla järgmise 20 aasta autoturu areng? Kuhu võiks suunduda üks maailma suurimaid tööstuseid? Autotööstuse suurimaks väljakutseks on järgmisel kümnendil isesõitev sõiduk, kus eesmärgi saavutamiseks jooksevad võidu kõik suuremad autotootjad nagu Mercedes-Benz, BMW, General Motors, samuti Google. Suur osa teadus- ja arendustegevusest maetakse just juhivaba maismaatranspordi arendamisse.
    Kui mõelda transpordisektori fundamentaalse loogika peale, milleks on liikuda mugavalt ja kiiresti sihtpunkti, siis tundub, et ambitsioonid lähtuvad ainult osaliselt nimetatud paradigmatest. Juhivaba auto oleks küll mugav, kuid kas ka kiire? Pigem ei, midagi erilist ei muutuks. Tundub, et autotööstuse tulevikunägemuse puhul on tähelepanuta jäänud kontseptsioon, mis võiks muuta kogu tööstust.
    Amazon juba kasutab
    Alles hiljuti tuli revolutsiooniliselt turule droonitehnoloogia. Mitmed suurtegijad nägid selles kohe tohutut potsentsiaali teistes ärisegmentides. Näiteks Amazon nägi võtit, kuidas kombineerida tehnoloogia kullerteenusega. See on vaid üks näide mitmest, kus droonitehnoloogia on võetud kasutusele.
    Kujutlegem nüüd korraks olukorda, kus meile tuttavad minidroonid oleksid tavapärase sõiduauto mõõtmetega, suudaksid kanda inimest ning oleksid sama lihtsalt juhitavad nagu minidroonid. See kujutlus polegi tegelikult enam nii muinasjutuline. Nimelt arendab Saksa ettevõtja E-Volo GmbH juba esimest droonsõidukit, mis praegu on veel arendusfaasis ja näeb välja üsna kohmakas.
    Milline võiks olla aga sellise droonsõiduki turusegment? Lihtne test – kumma sõiduki ostaks tarbija? Kas soetada droonsõiduk, millega oleks võimalik lennata sihtpunkti linnulennult, või sõiduauto, millega tuleks sihtpunkti jõudmiseks sõita käänulistel tänavatel, seista ummikutes ja oodata valgusfooride taga.
    Pole kahtlustki, et droonsõidukiga sisenetakse maailma ühele suurimal turule (s.o sõidukid) konkureerima selliste gigantidega nagu General Motors ja Volkswagen. Mõelgem korraks veel droonsõiduki edu ja müügimahtude peale, kui selle hind suudetakse tuua keskklassi auto hinna tasemele. Juba varem on proovitud ehitada erinevaid hübriidsõidukeid nagu lennuk-auto, kuid nende puhul pole arvestatud turu fundamentaalse loogikaga. Lisaks kohmakale väljanägemisele on nendega võimatu argipäeva oludes liigelda, kuna sõidu alustamiseks ja maandumiseks on vaja lennurada. Hübriidsõidukid on seetõttu omandanud rohkem niši mentaliteedi.
    Drooni mitu eelist
    Droonsõiduki läbimurdeks on just vertikaalse õhku tõusu võimekus, mistõttu ei pea see olema hübriidsõiduk – milleks mööda autoteed sõita, kui võiks kohe sihtkohta lennata? Teiseks oleks droon oluliselt odavam kui muud lennuvahendid ning selle ülesehituse ja juhitavuse kontseptsioon oleks märkimisväärselt lihtsam.
    Mõttekas oleks suunata teadus- ja arendustegevus droonsõiduki arendamisse ja võtta kasutusele sama tehnoloogia, mida kasutavad juba praegu suuremad lennukid – lennujuhtimise tarkvara. See tagaks droonsõiduki liiklemise lihtsuse ja ohutuse, kuna õhus saab lisaks trajektoorile manööverdada erinevate kõrgustega. Droonsõiduki kasutuselevõtuga poleks enam tarvis ehitada mitmetasandilisi ristmikke, remontida maanteid või teha muud, et hoida autoliiklust käigus. Maismaaliikluse suundumisel õhuruumi muutuks oluliselt kogu linnaruum keskkonnasõbralikumaks ja -ohutumaks.
    Ükskõik, kuidas droonsõidukeid analüüsida, tundub, et droonitehnoloogia on ainuke loogiline suund, kuhu võiks suunduda transpordisektor. Droonsõiduk võiks olla uks maailma suurtööstuste klubisse. Kujutlegem, kui Eesti ettevõte konkureeriks selliste tööstustega nagu BMW või General Motors. Selle materiaalne ja mittemateriaalne mõju Eesti majandusele oleks hoomamatu.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT ja Elioni, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Liina Maria Lepik: eestlase konflikt – muudkui kripeldab, kuigi teised imetlevad
Meie kogemused ja maailma muutvad edukad katsetused on inspiratsiooniks paljudele. Väiksus ei ole meie nõrkus, vaid tugevus, kirjutab ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahvusvaheliste teenuste juht Liina Maria Lepik.
Meie kogemused ja maailma muutvad edukad katsetused on inspiratsiooniks paljudele. Väiksus ei ole meie nõrkus, vaid tugevus, kirjutab ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rahvusvaheliste teenuste juht Liina Maria Lepik.
Enefit Greeniga kaubeldi rohkem kui teiste aktsiatega kokku
Balti reguleeritud turul ja Balti alternatiivturul First North tehti neljapäeval kokku 3165 tehingut ning kogukäive ulatus peaaegu 3 miljoni euroni. Tallinna Vesi tõstab hindu ja Joakim J. Helenius omandas üle 50% osaluse Nordic Fibreboardis.
Balti reguleeritud turul ja Balti alternatiivturul First North tehti neljapäeval kokku 3165 tehingut ning kogukäive ulatus peaaegu 3 miljoni euroni. Tallinna Vesi tõstab hindu ja Joakim J. Helenius omandas üle 50% osaluse Nordic Fibreboardis.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: itaallasest talumees leidis Eestist naise ja hea ärivõimaluse
Tartu lähistel Nõo alevikus asub Viinamärdi talu, mille lõid itaallasest peremees Denis Pretto ja tema eestlannast abikaasa Annemari Polikarpus. Koos kasvatavad nad erilist Lacaune’i tõugu lambaid ja ajavad äri, millist keegi teine Eestis ei aja.
Tartu lähistel Nõo alevikus asub Viinamärdi talu, mille lõid itaallasest peremees Denis Pretto ja tema eestlannast abikaasa Annemari Polikarpus. Koos kasvatavad nad erilist Lacaune’i tõugu lambaid ja ajavad äri, millist keegi teine Eestis ei aja.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Mudel, mis toob sinu muudatuste edu seitse korda lähemale
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Jätkusuutlikkuse ekspert: kestlikkusteabe aruandlus on see, millega ka ise maadleme
Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Eeldada, et rohetooted oleksid kohe konkurentsivõimelised ja ka hinna mõttes konkurentsivõimelised, ongi ennatlik, kinnitab ärikinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonna juht Mihkel Tamm.
Rehvimüüja: inimesed on sel aastal laisad rehvide vahetajad
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Valitsus saadab lisaeelarve parlamenti uuel nädalal
Sel nädalal kokkulepitud negatiivse lisaeelarve eelnõu peab valmis saama ja riigikokku saadetama uuel nädalal.
Sel nädalal kokkulepitud negatiivse lisaeelarve eelnõu peab valmis saama ja riigikokku saadetama uuel nädalal.
Krüptomiljonärid Potapenko ja Turõgin anti USA-le välja
Kolmapäeva hommikul anti USA-le välja Ivan Turõgin ja Sergei Potapenko, keda USA ametivõimud süüdistavad poolemiljardilises pettuses.
Kolmapäeva hommikul anti USA-le välja Ivan Turõgin ja Sergei Potapenko, keda USA ametivõimud süüdistavad poolemiljardilises pettuses.