Nutiajastu muudab klientuuri

Aimar Roosalu 05. jaanuar 2016, 07:00
DNB ettevõtete panganduse suurkliendihaldur Aimar Roosalu.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20160105/OPINION/160109958/AR/0/Aimar-Roosalu.jpg

Lähiaastad toovad pangandusse suuri muutusi. Paljuski tingib seda nutiajastu võidukäik ja innovatsiooni pealetung, kirjutab DNB ettevõtete panganduse suurkliendihaldur Aimar Roosalu.

Eraisikutel pole eluga toime tulekuks enam vajadust pangaga varasemaga võrreldes nii tihti kokku puutuda – seda tõdesid viie panga juhidtrendidest ka hiljuti pangaliidus toimunud ümarlaual.

Seni traditsioonilise panganduse põhiteenused – rahaülekanded, pangakaardid, järelmaks ja isegi kodulaen ning -liising – on saamas pigem kolmandate ettevõtete pärusmaaks. Selline murranguline tendents on pöördumatu ja rajab pikemas perspektiivis täiesti uut kogemust.

Ettevõtjad käivad oma rada 

Ennekõike jaepangandusele keskendunud arutelus polnud aga juttu sellest, et ettevõtete pangandus on mainitud revolutsioonist mõnevõrra isoleeritum. See on ka märksa keerulisem teenus, kus isiklik suhe panga ja ettevõtte vahel mängib jätkuvalt olulist rolli. Nagu ka makromajanduses toimuv, mis mõjutab eelkõige seda, mida ettevõtted pangalt küsivad.
Ettevõtted, sealhulgas pangad, kes soovivad olla teistest edukamad, peaksid ise tulevikku ette nägema ja looma oma visiooni põhjal sobivaid lahendusi.

Vaatame mõnda makro­majandusega seotud arengut, mille järgi ettevõtetele keskenduvad pangad on viimastel aastatel saanud joonduda. Nii tõi pärast majandussurutist suurenenud tarbijate ostujõud ning usaldus kaasa ettevõtete laovarude kasvu. Kohe kasvas nõudlus pankade pakutavate lühiajaliste instrumentide järele. 2011. aastal suurenes vajadus uute laopindade järele ning see tõi omakorda kaasa täiendavad investeeringud tööstusparkidesse ja nõudluse pikaajaliste laenude järele. 2014. aastal laenuturg aga stabiliseerus ning samal ajal võis täheldada aktiivsuse kasvu ühinemis- ja ülevõtmistehingute puhul.

Milline on prognoos selleks aastaks?

Kui majanduse usaldusindeksid jätkavad paranemist ning maailmamajandus ja finantsturud stabiliseeruvad, mõjub see lähitulevikus positiivselt kõikidele sektoritele. Investeerimisaktiivsuse ja mahu poolest eristub praegu kindlasti kinnisvara. Üha suurema osa tehingutest moodustavad väljaostutehingud – huvi selleks on nii fondidel kui ka ettevõtetel.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. January 2016, 06:58
Otsi:

Ava täpsem otsing