Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- Jaanus Nurmoja
- 28. aprill 2016 kell 4:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Kodanikupalk – õng kõigile
KalameesFoto: Andras KrallaKodanikupalk ei ole kala vaesele, vaid õng ja söödavaru kõigile. Koos sprotikonservidega, et õngitseja oma värsket forelli püüdes elus püsiks, kirjutab kodanikuaktivist Jaanus Nurmoja.
Riiklik garanteeritud tulu muudab töösuhted senisest paindlikumaks. Kuna seda makstaks kõigile, muutuks tarbetuks enamik sotsiaaltoetusi ja nendega seotud regulatsioone.Teiseks, kui inimesel on garanteeritud põhisissetulek olemas, siis ta võtab tõenäoliselt hoopis parema meelega vastu nn projektipõhiseid, osalise tööajaga või puhtalt tulemuspalgaga töid.Paindlikumad töösuhtedPraegune sotsiaaltoetuste süsteem kipub tekitama vaesuselõkse: inimene kaotab isegi üsna sümboolses summas töötasu tõttu hoopis suurema toetuse. Mis töömotivatsioonist me räägime, kui töö teeb vaesemaks? Kodanikupalga kehtides aga oleks töötava inimese sissetulek mittetöötava kaaskodaniku omast igal juhul suurem, kusjuures täistööaja puhul kordades. Töötasu ju lisandub.Töösuhete lõpetamine peaks kujunema senisest lihtsamaks ja teatud juhtudel ka tööandjale vähem kulukaks. Arvestades töövõtja positsiooni tugevnemist oleks see ilmselt õiglane. Mõistagi ei tähenda eelöeldu, et kaoks kohustus maksta töö eest õiglast ja inimväärset tasu, et loobutaks riiklikust miinimumpalgast ja ametiühinguid ei olekski vaja.Julgustatuna teadmisest, et ebaõnnestumine ei too kaasa laostumist, võib inimene teha oma esimese katsetuse ettevõtluse alal.- Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Liitu Äripäeva uudiskirjaga, mis toob sinuni iga päev olulised majandusuudised!
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Poolaasta maksutulu kasvas 16%
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
Välisturistid kulutasid Eestis rohkem kui eestlased välismaal
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.
Küpsised
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.
- Luban kõik
- Ainult vajalikud
- Muudan eelistusi