Soome ja Rootsi lisavad meile kindlustunnet

Eesti on avatud majandusega väikeriik, mille käekäiku mõjutab suuresti väliskaubandus. Kaubanduse tähtsat rolli Eesti majanduses näitab Eesti ekspordi maht, mis on viimastel aastatel ulatunud 90%ni SKPst. Ligikaudu samal tasemel on olnud ka imporditud kaupade ja teenuste maht.

Suur avatus tähendab aga seda, et Eesti majandus on tundlik väliskeskkonna muutuste suhtes ning majanduskasvu kiirenemine oleneb paljuski ekspordi sihtturgude käekäigust. Juba aastaid on Eesti peamiste kaubanduspartnerite hulka kuulunud Rootsi, Soome, Läti ja Leedu. Kuigi eelmisel aastal vähenes märkimisväärselt Venemaa osatähtsus Eesti väliskaubanduses, on Venemaa Eesti jaoks endiselt tähtis sihtturg. Kuidas aga läheb nende riikide majandusel, kellega meil on tihedad kaubandus- ja majandussidemed ja mis mängivad Eesti majanduses nii suurt rolli?

Soome uus kasv

Rootsi majandusolukord on tugev ja Soome väljus eelmisel aastal kolm aastat kestnud majanduslangusest. Rootsi majanduskasv kiirenes eelmise aasta lõpus 4,5%ni, aasta kokkuvõttes jäi kasv 4% lähedale. Soome majandus hakkas uuesti kasvama eelmise aasta teisel poolel ning majanduse maht suurenes 2015. aasta kokkuvõttes 0,5%. Rootsi majandust toetab keskpanga leebe rahapoliitika, mis soodustab majapidamiste tarbimist. Samuti elavdab väliskaubandust odavnenud Rootsi kroon. Muu hulgas tänu autotööstusele suureneb ka Rootsi töötleva tööstuse toodangu maht. Samal ajal on Soome eksport kahanenud, sealhulgas mineraalsete toodete vähese väljaveo tõttu. Aga ka Soome tööstustoodang tervikuna vähenes eelmisel aastal ning see trend jätkus 2016. aasta esimestel kuudel.

Rootsi keskpank jättis aeglase inflatsiooni tõttu aprillis baasintressimäära –0,50% tasemele ja hoiatas, et madalate intressimäärade ja kodumajapidamiste suure võlakoormuse tõttu tuleb kinnisvara nõudluse ja pakkumise vahel leida selline tasakaal, mis vähendaks laenunõudlust. Rootsi kinnisvaraturu ülekuumenemisest tulenevate riskide realiseerumine vähendaks Eesti ekspordiettevõtete tulusid ja ettevõtete laenumaksevõime nõrgenemine survestaks ka Eesti pangandussektorit. Madalate toormehindade tõttu muutusid hinnad Soomes eelmisel aastal odavamaks ja tarbijahinnad ei ole ka sel aastal kallinenud.

Lõunanaabreid veab sisenõudlus

Läti ja Leedu majandus on püsinud sisenõudluse abil stabiilsed, kuid muret tekitab väliskaubanduse vähene aktiivsus. 2015. aasta kokkuvõttes kasvas Läti majandus 2,7%. Siiski on Läti majanduskasv alates eelmise aasta kolmandast kvartalist aeglustunud ning see trend jätkus statistikaameti kiirhinnangul ka selle aasta esimeses kvartalis. Leedu majanduskasv küll taandus 2015. aastal 1,6%ni, kuid kiirhinnangu järgi kiirenes see käesoleva aasta esimeses kvartalis. Balti naabrite majandusarengut pidurdab kaubaeksport, sest sanktsioonide ja odava rubla tõttu on Venemaa impordinõudlus olnud kesine. Majanduskasvu peamine vedaja on kodumajapidamiste heal ostujõul põhinev tarbimine. 2015. aastal kasvasid ka investeeringud, Leedu puhul muu hulgas Euroopa Liidu tõukefondide tõhusa kasutamise toel.

Kuigi eelmisel aastal Läti töötleva tööstuse toodang suurenes, sealhulgas puidutööstuse toel, siis viimasel ajal on areng olnud nõrga metallitööstuse tõttu pigem negatiivne. Leedus kasvas 2015. aastal töötlev tööstus puidu ja mööblitööstuse toel jõudsalt, sama trend jätkus ka käesoleva aasta esimeses kvartalis. Läti ja Leedu tööturu suundumused on olnud positiivsed: hõive kasv jätkus ka neljandas kvartalis, ühtlasi vähenes selle aasta alguses tööpuudus. Madalad toormehinnad hoiavad hinnad madalad: Lätis odavnes tarbijakorv märtsis aasta võrdluses 0,6%. Kuigi märtsis mõõdeti  teenuste stabiilse kallinemise toel Leedu inflatsiooniks 1,2%, on selle põhjus siiski madalas võrdlusbaasis.

Venemaa raskused jätkuvad

Venemaa majandus on pärast 2009. aasta kriisi taas languses. Eelmise aasta lõpus Venemaa majanduslangus süvenes ja jõudis –3,8%ni, sama palju vähenes majanduse maht ka 2015. aastal tervikuna. Energiatoormete madala hinna tõttu kukkus eelmisel aastal eksport järsult ning kaupade väljaveo tugev langus jätkus ka 2016. aasta esimestel kuudel. Kuigi impordikeelu kehtestamise tõttu toiduainetööstus eelmisel aastal kasvas ning suurenes ka nafta rafineerimise maht, vähenes töötleva tööstuse tootmismaht 2015. aastal tervikuna ja ka selle aasta esimeses kvartalis. Tööstussektorit ei ole langusest päästnud ka märkimisväärselt suurenenud kaitsekulutused. Kodumajapidamised on raskustes, sest tarbimist piirab reaalse sissetuleku kahanemine: keskmine reaalpalk vähenes eelmisel aastal üle 10%.

Lisaks kehtestatud sanktsioonidele survestavad majandust nafta madal hind ning sellest tulenev Vene rubla kursi nõrgenemine ja volatiilsus. Rubla kurss USA dollarisse ja eurosse nõrgenes 2016. aasta alguses kõigi aegade madalaimale tasemele, kuid nafta hinna tõusu tulemusel on rubla vahetus­kurss jaanuari madalseisuga võrreldes siiski tugevnenud. Inflatsioonisurve ei ole eriti leevenenud: märtsis taandus tarbijahin­dade aastane tõus küll 7,3%ni, kuid seda peamiselt eelmise aasta kiire hinnakasvu tõttu. Venemaa keskpanga hinnangul ei ole tasakaal kiire inflatsiooni ja vähese majandusaktiivsuse vahel muutunud ning rahapoliitika baasintressimäär jäeti aprillis 11%le.

Paranenud kindlustunne

Eesti ekspordi sihtriikide majandusolu­kord 2015. aasta lõpus ning käesoleva aasta esimeses kvartalis valdavalt paranes. Lisaks on viimasel poolaastal ka kaubanduspartnerite kindlustunne üldiselt paranenud, mis omakorda annab Eesti majanduse kasvuväljavaatele kindlust juurde. Siiski on üleilmne konjunktuur endiselt pigem ebasoodne, majandusaktiivsust piirab Hiina taanduv majanduskasv ning ka euroala majanduskasvu väljavaade on ikka ebakindel.

Peamistele kaubanduspartneritele ning ühtlasi Eestile tekitab endiselt probleeme Venemaa kesine majandusaktiivsus, mis püsib sisenõud­luse vähenemise ja rubla odavnemise tõttu ka ettevaates nõrk. Peamiste kaubanduspart­nerite majanduskasvu veab lähemal ajal suuresti kodumajapi­damiste tarbimine, mida toetab tööturu stabiilne olukord ja aeglane hinnakasv. Eesti jaoks on oluline, et üleilmne majandus jõuaks kindlale kasvulainele, sest põhjanaabrite impordinõudlus Eesti kaupade järele sõltub muu hulgas üleilmsest nõudlusest ja maailma majanduskeskkonnast.

Allikas: Eesti Panga blogi

Autor: Taavi Kimmel