Iga uue makse kehtestamine on oma olemuselt mingi osa investeerimisvõime väljavõtmine tootmisprotsessist, leiab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
- Peeter Tammistu Foto: Arno Mikkor
Tootmine on ainukene väärtust loov allikas ühiskonnas. Arvamus, et maksustame seda, mis majandusel hinge kinni ei löö, on lühivaateline. Võib juhtuda sama efekt, nagu aktsiiside ennaktempos tõstmisega lõime positiivse keskkonna Lätis.
Peaksime õppima juba tehtud vigadest nagu Taani rasva- ja magusamaksud, mis tõid kaasa naabrite eufoorilise kaasaelamise ja klientide nende juurde kolimise. Taanlased said aru, mis on tähtis, ja tühistasid oma rumalused. Meie komistame ikka ja jälle sama reha otsa.
Kas peame raha paigutama riiklikusse lennuliiklusesse, riiklikusse laevandusse, riiklikusse ehitusse, riigiköökidesse? Meil on raha olemas, me vaid kasutame seda ebaloogiliselt.
Muuta on vaja mõttemudelit. Kui meie tudengid suutsid piltlikult öeldes tikutopsi ja niidirulliga teha Eesti kosmoseriigiks, siis peab olema ka teisi teid elu edendamiseks kui raha ikka suurenev kokkuroopimine ja selle ära kulutamine. Meil puudub üldpilt, oleme oma endise edu lummuses.
Nagu näitab Eesti Rahvamuuseumi nn köögijuhtum, muutub iga lõtv raha suurushullustuseks. Iga suurushullustus nõuab veel suuremat doosi meie ühisraha. Lõputult. Enne, kui pole selge, millele on vaja kulutada meie ühist raha niimoodi, et me teame, et see on hästi investeeritud raha, tuleb maksutõusudele kuulutada moratoorium.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.