IKT-arendajad väärivad tunnustust

Ega meil ju tegelikult eeskujulikke IKT-rakendajaid esile tooda. Me ei tea midagi nendest umbes 2000 ettevõttest, kes iga päev IKT-lahendusi välja mõtlevad, arendavad ja lõppklientide juures rakendavad. Meedias figureerivad pidevalt ainult kolm-neli tuntud suuremat tegijat – see ongi kõik.

Me ei näe ega kuule eriti tihti tööstus- ja teenindusettevõtetest, kes kaasaegseid IKT-lahendusi kasutades oma lisandväärtust suurendavad. Vanad ja stabiilsed ettevõtted ei ole meedia ja üldsuse meelest nii seksikad kui säravate silmadega noorte loodud start-up’id. Rikaste edetabelit juhib inimene, kes pole veel sentigi kasumit teeninud.

Eestis võiks käivitada üleriigilise IKT-konkursi „Aasta IKT-tegu“. Konkurss võiks olla neile, kes rakendavad IKT-lahendusi oma ettevõtte, asutuse või organisatsiooni arengu kiirendamiseks. Ja siis teine kategooria neile IKT-firmadele, kes neid lahendusi välja töötavad ja rakendada aitavad. Lõpuks riik ja erasektor veel ka eraldi kategooriasse. See võiks olla midagi sellist nagu kvaliteediinnovatsiooni auhind – ainuüksi sellel konkursil osalemine annab firmadele tohutult juurde.

IKT-auhindade väljaandmine on maailmas levinud, isegi sellistes riikides nagu Albaania või Nepal on selline konkurss olemas. Meil on toimunud parima mobiilirakenduse konkurss, kuid seal figureerivad ainult nn uue ajastu firmad.

Eestis elavad inimesed on kahtlemata aktiivsed IT-kasutajad. Eestis ostetakse aastas üle poole miljoni nutiseadme, suure osa sellest moodustavad nutitelefonid ja sülearvutid. Veebis tehtavate ostude ja teenuste tarbimise näitajad kasvavad meil kiiresti. Eesti võiks olla parim koht maailmas igasugu rakenduste testimiseks enne suurematele turgudele sisenemist – me oleme suhteliselt väike, samas aktiivne ning uutele teenustele avatud turg.

Tavalise keskmise ettevõtte vaatevinklist on IT-sektori sees ja ümber palju jutumehi, kelle eesmärk on toode/teenus maha müüa. Neid inimesi ja firmasid, kes lõppkliendi probleemi süveneks, vajadused välja selgitaks ja õige lahenduse pakuks – neid meil eriti palju ei ole. Õige IKT-lahenduse ellurakendamine tähendab eelkõige partnerlust IT-firma ja kliendi vahel. Nii tarkvara kui riistvara lahenduste maailmas on täna nii palju erinevaid võimalusi, et õige lahenduse leidmiseks on vaja head teineteisemõistmist.

Hiljuti kirjutas Äripäev, et SKP kasvu panustas 2016 II kvartalis enim info ja side tegevusala, mille lisandväärtus suurenes tänu programmeerimis- ja infotegevuste lisandväärtuse kiirele kasvule. Samas pole majanduskasv juba mõnda aega sugugi roosiline. Kas siit võiks välja lugeda, et IKT-lahendused siiski ei aidanud piisavalt teiste tegevusvaldkondade arengule kaasa?

Kui vaatame tööstust ja tootmist laiemalt, siis on maailmas tekkinud oluline polariseerumine: on tekkinud suured piirkonnad, kus kõik ettevõtted kasutavad nüüdisaegseid tehnoloogiad, ja on piirkondi, kus nii tootmise tehnoloogia kui ka organisatsiooni tegevus tervikuna toimib nagu 30 aastat tagasi – midagi pole muutunud.

Infotehnoloogialahendused aitavad päriselt elu ja inimeste käitumist muuta. Mõelge näiteks või läänemaailma vanadele ja konservatiivsetele valdkondadele nagu pangandus ja kindlustus: meil on täna Eestis pank, millel pole ei kontoreid ega pangasaali, kõik on veebis. Arve avamiseks käid ennast tuvastamas postkontoris ja selle panga tähtajalise hoiuse intress on 28 korda kõrgem kui „päris“ pankadel. Pole paha. Kindlustuslepingu tegemine on veebis täielikult automatiseeritud, minutitega saad ülevaate kõikide seltside hindadest ja pakkumistest. Lepingu saad sõlmitud minutitega.

Jutumehi on maailmas väga palju, aga reaalseid uusi teenuseid ja rakendusi suudavad välja mõelda ja ellu rakendada vähesed. Justnimelt neid ideede teostajaid napib. Otsigem ja leidkem neid inimesi üleriigilise konkursi kaudu.