IKT-auhindade väljaandmine on maailmas levinud, isegi sellistes riikides nagu Albaania või Nepal on selline konkurss olemas. Meil on toimunud parima mobiilirakenduse konkurss, kuid seal figureerivad ainult nn uue ajastu firmad.
IKT muudab elu päriselt
Eestis elavad inimesed on kahtlemata aktiivsed IT-kasutajad. Eestis ostetakse aastas üle poole miljoni nutiseadme, suure osa sellest moodustavad nutitelefonid ja sülearvutid. Veebis tehtavate ostude ja teenuste tarbimise näitajad kasvavad meil kiiresti. Eesti võiks olla parim koht maailmas igasugu rakenduste testimiseks enne suurematele turgudele sisenemist – me oleme suhteliselt väike, samas aktiivne ning uutele teenustele avatud turg.
Tavalise keskmise ettevõtte vaatevinklist on IT-sektori sees ja ümber palju jutumehi, kelle eesmärk on toode/teenus maha müüa. Neid inimesi ja firmasid, kes lõppkliendi probleemi süveneks, vajadused välja selgitaks ja õige lahenduse pakuks – neid meil eriti palju ei ole. Õige IKT-lahenduse ellurakendamine tähendab eelkõige partnerlust IT-firma ja kliendi vahel. Nii tarkvara kui riistvara lahenduste maailmas on täna nii palju erinevaid võimalusi, et õige lahenduse leidmiseks on vaja head teineteisemõistmist.
Hiljuti kirjutas Äripäev, et SKP kasvu panustas 2016 II kvartalis enim info ja side tegevusala, mille lisandväärtus suurenes tänu programmeerimis- ja infotegevuste lisandväärtuse kiirele kasvule. Samas pole majanduskasv juba mõnda aega sugugi roosiline. Kas siit võiks välja lugeda, et IKT-lahendused siiski ei aidanud piisavalt teiste tegevusvaldkondade arengule kaasa?
Kui vaatame tööstust ja tootmist laiemalt, siis on maailmas tekkinud oluline polariseerumine: on tekkinud suured piirkonnad, kus kõik ettevõtted kasutavad nüüdisaegseid tehnoloogiad, ja on piirkondi, kus nii tootmise tehnoloogia kui ka organisatsiooni tegevus tervikuna toimib nagu 30 aastat tagasi – midagi pole muutunud.
Infotehnoloogialahendused aitavad päriselt elu ja inimeste käitumist muuta. Mõelge näiteks või läänemaailma vanadele ja konservatiivsetele valdkondadele nagu pangandus ja kindlustus: meil on täna Eestis pank, millel pole ei kontoreid ega pangasaali, kõik on veebis. Arve avamiseks käid ennast tuvastamas postkontoris ja selle panga tähtajalise hoiuse intress on 28 korda kõrgem kui „päris“ pankadel. Pole paha. Kindlustuslepingu tegemine on veebis täielikult automatiseeritud, minutitega saad ülevaate kõikide seltside hindadest ja pakkumistest. Lepingu saad sõlmitud minutitega.
Jutumehi on maailmas väga palju, aga reaalseid uusi teenuseid ja rakendusi suudavad välja mõelda ja ellu rakendada vähesed. Justnimelt neid ideede teostajaid napib. Otsigem ja leidkem neid inimesi üleriigilise konkursi kaudu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini