Suur pole tingimata petis

2014 lahvatanud Lux Leaksi skandaali käigus avalikustati umbes 340 rahvusvahelise korporatsiooni enam kui 500 nn siduvat eelotsust ehk kokkulepet, mida ettevõtted olid Luksemburgi maksuametiga sõlminud. Osa kokkuleppeid puudutas ettevõtete kasumi maksustamist Luksemburgis, teised olid nn siirdehinna eelotsused, millega lepitakse maksumaksja ja riigi vahel kokku mõlemale poolele sobilik maksustatav kasumimäär mingis konkreetses tehingus.

Valdavalt maksid kõnealused korporatsioonid Luksemburgis üsna vähe maksu, kuid selles ei ole ka midagi ebatavalist. Reeglina asub neil kontsernidel Luksemburgis valdusettevõte, millel puudub oluline iseseisev majandustegevus peale grupisisese finantseerimistegevuse. Selliselt teenitavalt intressitulult tulenev kasum on Luksemburgis maksustatav.

Kuna kogu kontserni mastaabis on tegemist väga väikese summaga, siis on kohati võrreldud õunu apelsinidega, st pandud võrdlusesse Luksemburgis makstud tulumaks kogu kontserni kasumiga. See ei ole õige, sest oma äritegevuse kasumilt on kontserniettevõtted maksnud tulumaksu tulu teenimise riikides. Lux Leaksi skandaalist käisid läbi sellised nimed nagu Apple, Citigroup, IKEA, J. P. Morgan, Merrill Lynch, Pepsi, Procter&Gamble ja Volkswagen, kes kõik on rahvusvahelised kontsernid ja maksavad makse kümnetes eri riikides. Ka Luksemburgis ei teinud nad tegelikult midagi ebaseaduslikku, pigem isegi vastupidi – leppisid oma maksukäitumise juba etteulatuvalt maksuhalduriga kokku. See ei ole kuidagi „suurte“ privileeg, sama võimalus on kõigil maksumaksjail.

Peale hiljutise Panama Papersi (mille mõju ja ulatust me veel ei tea) on avalikustatud Double Irishi ja Dutch Sandwichi  nimelised rahvusvahelised maksuplaneerimise skeemid. Ka nende puhul on tegemist seaduslike struktuuridega, kus on kasutatud võimalusi, mida pakuvad eri riikide seadused omavahelises koosmõjus.

OECD ja Euroopa Komisjon aga ilmselgelt ei ole seda meelt, et mis on seaduslik, see on ka lubatav. Seetõttu on nad üksteisega paralleelselt hakanud jõuliselt välja töötama regulatsioone, mille eesmärk on rahvusvahelise maksuplaneerimise piiramine.

OECD on loonud BEPS-nimelise initsiatiivi, mis näeb ette mahukaid raporteerimise ja avalikustamise nõudeid ning planeerimisvõimaluste kitsendamist. Euroopa Komisjon on üllitanud nn läbipaistvuspaketi, mille esimesed pääsukesed – maksuhaldurile antav maksukasu (kaas)eesmärgil loodud struktuuride puhul dividendide ja hübriidinstrumentide maksuvabastuse keelamise õigus – jõustub 1. novembril ka Eestis.

Lux Leaksi teema aga võttis eriti tõsised pöörded, kui Euroopa Komisjon hindas FIAT Finance and Trade siduva eelotsuse Luksemburgi riigi poolt antud keelatud riigiabiks. Sarnane menetlus on hetkel käimas McDonald’si suhtes.

Niisiis, kui maksusüsteemide, maksubaasi ja -määrade ühtlustamise katsed Euroopa Liidus üksteise järel allavett lähevad, siis on Euroopa Komisjonil tagataskust võtta trumpkaart, mis tituleerib liikmesriigi poolt pakutava soodsa maksukeskkonna riigiabiks. Mine tea, äkki peame me siin Eestiski ettevaatlikud olema, et meie edasilükatav ettevõtte tulumaksu kohustus ühel heal päeval riigiabiks ei kvalifitseeru. Ikkagi tasuta laen Eesti ettevõtjatele, ühisturu konkurentsimoonutus jne.