• Jaga lugu:

    Ettevõtluskonto on hea idee

    Karl-Erich TrisbergFoto: Raidla Ellex

    Hiljuti välja käidud ettevõtluskonto idees on uudsust. Lihtsas lahenduses on potentsiaali lihtsustada nii töötamist ja ettevõtlust kui aruandlust ja teenuste eest tasumist, kirjutavad Raidla Ellexi vandeadvokaat Karl-Erich Trisberg (pildil) ja Swedbank Treasury ärikontroller Marek Berkman.

    Rahandusministeerium teatas hiljuti, et lähiajal esitatakse valitsusele ettepanek luua lihtne ettevõtlusvorm, mis vabastab füüsilisest isikust väikeettevõtjad bürokraatiast. Idee järgi tuleks selleks avada pangas spetsiaalne ettevõtluskonto, millele laekuvatest tuludest kannaks pank automaatselt 20 protsenti maksuametile. Nii pääseks isik raamatupidamisest, saaks keskenduda põhitegevusele ning kaetud oleks tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni kohustus. Ettevõtluskontot saaksid kasutada isikud, kelle tulu ei ületa aastas 25 000 eurot.
    Seniste klassikaliste töötamise viiside kõrval on arenemas töövõimalused, mis ei ole seotud konkreetse koha, aja ja ruumiga. Näiteid pole vaja kaugelt otsida – goworkabit.com või jobbatical.com teevad töötamise või teenuse osutamise vägagi lihtsaks. Sugugi pole veel aga lihtne aruandlus. Kui keerukus on see, mille tõttu inimene loobub seadusekuulekast käitumisest, nt teenuse osutamisest saadud tulu deklareerimisest, siis vastava muudatuse väljatöötamine saab olla ainult teretulnud. Siinkohal on heaks tarbijate seadusekuuleka käitumise soodustamise näiteks legaalse muusika striimimise võimalused (nt Spotify), mis on suurendanud seaduslikku muusikatarbimist oma lihtsuse, mugavuse ja mõistliku hinnaga. Potentsiaalselt on sarnane mõju ettevõtluskontol.
    Eestlastele meeldivad uuendused
    Eesti riik ja eestlased on eesrindlikud tarbijasõbralike uuenduste rakendajad. Kui näiteks Saksamaal ja Itaalias tehakse kolm neljandikku maksetest ikka sularahas, siis meil eelistatakse kaardimakseid. Eestlane, kes on harjunud maksma mugavalt kaardiga (nüüd ka kontaktivaba kaardiga) ka kõige väiksemas külapoes, võtab väga hästi vastu võimaluse tasuda näiteks koristajale, koduõpetajale, treenerile või ka tee ääres oma aiasaadusi müüvale pensionärile koheselt elektrooniliselt tema ettevõtluskontole.
    Kui eestlase pensioniiga tõuseb üha kõrgemale, siis kas ei võiks just ettevõtluskonto lahendused (sh võimalus oma teenust avalikult ilma seonduvat bürokraatiat kartmata pakkuda) olla need, mis aitavad nii pensionieelikul kui pensionäril endale lisateenistust hankida. Pensionieas inimeste väärtust ühiskonnale ei saa alahinnata: suurte kogemustega inimesed, kes hea meelega töötaksid neile sobivates tingimustes, saaksid osutada ühiskonnas hädasti vajatud teenuseid ja saada selle eest ausat ja väärikat tasu.
    Igaühest võib saada teenuse osutaja
    Kui ettevõtluskonto võimalused koos ideega, et igaühest võib saada teenuse osutaja, jõuavad rahva teadvusse, siis saab iga Eesti inimene endalt küsida: millised on need minu erilised oskused, mida mina saan müüa? See omakorda suurendab turul otsitud teenuste pakkumist, parandab konkurentsi ning tõstab selle kaudu teenuse kvaliteeti tarbijate jaoks. Nii võiks ettevõtluskontost saada iga eestlase ettevõtlikkuse sütik.
    Nagu pikemaajalises perspektiivis väheneb sularahaarveldus järk järgult, saab täiesti tavaliseks ka ettevõtluskonto kasutamine, sest see, kuidas on harjutud töötama ja teenuseid tarbima, on muutumas. Nii nagu digitaalne allkiri või elektroonilised maksed on avardanud meie võimalusi, teeks seda ka ettevõtluskonto süsteem. Õiguslikud arengud peavad järgima arenguid ühiskonnas, toetama ettevõtlikkust ning muutma meie kõigi elu lihtsamaks. Ettevõtluskonto täidab need kriteeriumid – idee on hea, nüüd on vaja veel sama head teostust.  
    Autor: Karl-Erich Trisberg ja Marek Berkman
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Personalijuht: ainult kaugtöö toob negatiivsed tagajärjed
See, et valdav osa ettevõtetest tuli kriisi ajal kaugtöö režiimiga edukalt toime, ei tähenda, et see ongi ideaalne töömuster, pigem soovitan kaug- ja kontoritööd kombineerivaid hübriidlahendusi, kirjutab kaugtöö tegija märgise pälvinud Finestmedia personalijuht Pille-Riin Pillav.
See, et valdav osa ettevõtetest tuli kriisi ajal kaugtöö režiimiga edukalt toime, ei tähenda, et see ongi ideaalne töömuster, pigem soovitan kaug- ja kontoritööd kombineerivaid hübriidlahendusi, kirjutab kaugtöö tegija märgise pälvinud Finestmedia personalijuht Pille-Riin Pillav.
Euroopa aktsiaturud tõusid uue rekordini
Börsifirmade tugevad tulemused aitasid viia Euroopa aktsiaturud uute rekorditeni, vahendab Reuters.
Börsifirmade tugevad tulemused aitasid viia Euroopa aktsiaturud uute rekorditeni, vahendab Reuters.
Koroona raputab konverentside tulevikku: kohal käimiseks peab hakkama peale maksma
Eesti hübriid- ja virtuaalürituste korraldamise platvorm Worksup on koroona-aastal kasvanud kolm korda, seda kõike investorite abita. Alates koroonakriisi algusest on idufirma korraldanud 601 sündmust ja uute üritusekorraldajatele seatavate piirangute valguses tulevad ka aasta lõpp ja 2022. aasta töine.
Eesti hübriid- ja virtuaalürituste korraldamise platvorm Worksup on koroona-aastal kasvanud kolm korda, seda kõike investorite abita. Alates koroonakriisi algusest on idufirma korraldanud 601 sündmust ja uute üritusekorraldajatele seatavate piirangute valguses tulevad ka aasta lõpp ja 2022. aasta töine.
Soome kollane tase laevafirmasid ei hirmuta
Suuremad Läänemere laevafirmad ei usu, et tänasest kehtima hakkavad uued nõuded Soomest Eestisse reisimisel reisijate arvu vähendaks.
Suuremad Läänemere laevafirmad ei usu, et tänasest kehtima hakkavad uued nõuded Soomest Eestisse reisimisel reisijate arvu vähendaks.