Pension on sama tähtis kui julgeolek

Inimestel peaks olema arukust (ehk vaprustki) tunnistada, et hiljemalt selle sajandi lõpuks pole Õhtumaade elulaadi meile armsakssaanud (pähetaotud) kujul olemas. Sellega seoses hääbub tõenäoliselt ka „imperialist“ Bismarcki välja mõeldud pensionisüsteem.

Aga mõistlik on asja vaadata meile harjumuspärases ajas.

Mind häirib koalitsiooni algatatud pensionireformi puhul vaid see, et kehtiv süsteem disainiti vähem kui kakskümmend aastat tagasi, pension aga on inimeste jaoks igaviku piiril olev asjandus – mistõttu tuleks neid muutusi pikalt arutada ja veel pikemalt seletada. Selleks, et võtta maha õigustatud (ka õigustamatud) spekulatsioonid edumeelsete ja ausate palgasaajate teemal oleks mõistlik suurendada riigi osalust maksumaksja teise pensionisambasse kahelt protsendilt näiteks kolmele (muidugi eeldusel, et omaosalus oleks vähemalt sama suur).

Kallis küll, aga see kindlustaks tulevikus teise samba pensionilisaks 30-40 (heal juhul isegi rohkem) protsenti pensionieelse perioodi palgast. Tulemus oleks inimestele märgatavalt ausam ja innustavam, kui seda on praegu kehtiv esimese samba arvestamise süsteem.

Kuna riigi püsimajäämise seisukohalt on tõesti tegemist peaaegu sama tähtsa teemaga kui julgeolek, siis võiks koalitsioon ja opositsioon kinniste uste taga milleski mõistlikus kokku leppida. Muidu läheb jälle kõik hea populismi täitmatusse kõhtu.