Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kodumaine kapital naasis lavale

    Sven PappFoto: Andras Kralla

    Eelmine aasta oli meie tehinguteturul üle pika aja hea, kas nüüd tuleks oodata buumi, küsib vandeadvokaat Sven Papp.

    Nii DnB Nordi ja Nordea Balti üksuste ühendamine kui ka Elisa Starmani-ost lõid rekordi ning saavutasid väärtuse poolest medalikoha Eesti läbi aegade suurimate tehingute edetabelis. Kas kauaoodatud elavnemine koduturul on just buumi algus, oleks ehk veel ennatlik järeldada, sest rahvusvaheline tehinguturg jätkab konservatiivselt ning aasta on selles maailmas suhteline mõiste. Küll aga võime tehinguturu aktiivsust vaadates öelda, et hullem tundub Eesti ettevõtluskeskkonna jaoks olevat möödas.
    Rahvusvaheline tehinguturg oli eelmisel aastal suhteliselt jahe, seda enam jääb silma aktiivsus Balti turul. Eestis tehti tõesti 2016. aastal oluliselt rohkem märkimisväärse suurusega tehinguid kui 2015. aastal, täpsemalt raporteeriti 2015. aastal 97 tehingust ja 2016. aastal 141 tehingust, seega on kasv 45%. 
    Üle poole ehk 55% tehingutest tehti IT-sektoris (26 tehingut, enamik üsna väikesed, suurim Nortali tagasiost), kinnisvaras (18 tehingut, suurimad Lauruse kinnisvaraportfelli ost Genebalt, tuntud ka kui SEB peahoone ost ning samuti Hiltoni hotelli kinnistu ost East Capitali poolt), kaubanduses (17 tehingut, suurim 51% Tridensi ost ASi Kaupmees poolt) ja energiasektoris (suurim Eesti Gaasi ost Triliny Energy poolt). Tehingute arvult oli Baltikumi vedajaks Eesti, samas piirkonna suurima rahalise väärtusega tehinguks kujunes aga Läti Gaasi müük.
    Hullem on möödas
    Eriti rõõmustas muidugi see, et enamik tehinguid tegi 2016 Eesti kapital, aga vähetähtis pole ka tehingute oluline väärtuseline kasv – 2015 oli Eestis tehtud tehingute väärtus vaid 5% kogu Baltikumi suurtest tehingutest. Tõsi, selleks oli ka vähemalt üks üsna proosaline põhjus – paljud suured tehingud, mille lõpulejõudmist oodati 2015, jõudsid lõpuni alles 2016 (näiteks Eesti Gaasi ost, Starmani tehing jt) ning paljud ei jõudnudki lõpuni (Tere ASi müük jt). Kalendriaasta on tehinguturul suhteline mõiste, kuid trendi loeme välja, ja see on oluline märk.
    Tehingute arvult on Eesti oma viimase aasta numbritega liikunud samas suurusjärgus mis Soome, investeeritud summade poolest jääme ikka kordades alla. 
    Otsustamaks, kas 2016. aastal on alanud uus tehingute buum, tuleb nõustuda nendega, kes teavad, et  ühe aasta pealt on ennatlik otsustada. Pigem on paslik rääkida rõõmustavatest märkidest Eesti majanduses. Need on kindlasti kodumaise kapitali aktiivsuse kasv ja see, et välisinvestorid ei ole vaatamata Venemaa-hirmule, euroala ebastabiilsusele ja Donald Trumpi ettearvamatusele hakanud Eestist eemale hoidma.
    Ühte võib kindlalt väita: Eesti on kindlalt tehinguturul tagasi. 2017 on alanud rõõmustavalt – käimas on mitmeid üsna suuri tehinguid, millest saame aasta jooksul kindlasti kuulda. Eriti rõõmustav on asjaolu, et lõpuks on ka valitsus otsustanud oma konkreetse panuse majandusaktiivsuse kasvu anda, teatades mitmete riigile kuuluvate ettevõtete müügikavatsusest, mõne puhul isegi noteerimisest Tallinna börsil. Kui nüüd kuuleks veel ka tööjõumaksude alandamise konkreetsest kavast, siis võiks ehk loota, et hullem on Eesti ettevõtluskeskkonna jaoks seljataga.
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
USA börsi aktsiad langesid viimase 22 kuu madalaimale tasemele
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.