Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigihanked kasvumootoriks

    Arles TaalFoto: Erakogu

    Riigihangete ümberkorraldamisega saab suurendada kodumaises majanduses liikuva raha hulka. Riik peaks ehitama samamoodi nagu eraisik ehitab endale, leiab AS Onnineni müügidirektor Arles Taal (Vabaerakond).

    Kasutades riigieelarve ja Euroopa toetusmeetmete abi, investeeritakse riigi arengusse – suures osas rajatiste ehitamisse. Juba aastaid on ettevõtjad juhtinud tähelepanu vildakale praktikale, kus hindamiskriteeriumiks soodsaim hind. Riigi arengusse tuleb ringiga tagasi ka osa ehitusse investeeritud rahast. Igalt palgalt makstakse näiteks maksud ning nõnda liigub raha veel mitu ringi – kui maksud on ausad ja saajaks kohalik elanik, saab ringlev summa suurem. Tänaste põhimõtete järgi „taaspöörleb“ väiksem hulk raha, kui see oleks mõistlik. Piirates pakkumise tingimusi ning paremini kontrollides on võimalik oluliselt suurendada kodumaises majanduses liikuva raha hulka.
    Levinud praktika järgi hangib odavaima pakkumise teinud ettevõte võimalikult soodsad materjalid, alltöövõtu ning annab näilise efekti soodsale ehitustulemusele. Tegu on lühinägeliku lahendusega, mis võib pikas perspektiivis muutuda oluliselt kulukamaks kallima algmaksumusega lahendustest. Kurva efektiivsuse näitajana saab tuua uhke Eesti Rahva Muuseumi ehituse, millega kaasnesid mitmete alltöövõtjate pankrotid ja kahjumid, rääkimata lahendustest, mille hooldamine on järgnevate aastate jooksul kordades kulukam säästetud rahast.
    Tööjõu ja materjali reeglid
    Kõikidel riigi finantseeritud objektidel (ka pikaajalise rendilepingu alusel) tuleb kehtestada reeglid kõikide töötajate (k.a kõikide alltöövõtjate) ametlikule sissetulekule. Näiteks 75% valdkonna keskmisest, sest selline reegel (koos kontrolliga) tagab ausama sissetuleku töötajatele ning piirab riigi petmist riigi raha eest. Ei ole ju võimalik palgata elektrikut alla 1000 euroga kuus, kuid ehitusobjektidel on nende ametlik tasu miinimumpalk ning osaline tööaeg. Ehitajad on pärit väljastpoolt Eestit ning isegi vene keel on objektidel haruldus. Palga alampiir annab võimaluse ausamatele ettevõtjatele (piirab riigi raha eest riigi petmist) ning seeläbi jääb ka suurem osa rahast meile pöörlema.
    Vabas riigis ja vabal maal tundub tihti piisavat tootja deklaratsioonist ja CE-märgist. Tehnilise järelevalve ametil ei saagi olla suutlikkust kontrollida kõiki materjale ja nende sobivust. Erialaorganisatsioonidel on pädevust ja suutlikkust hallata turul kasutatavaid tooteid ja hinnata ka nende sobivust kohalikesse oludesse. Seadusandliku toe abil on võimalik luua kohalik heakskiidu süsteem, mis ei ole kulukas materjalide pakkujatele ega koorma ka riiki. Piirates kasutatavate materjalide kvaliteeti, on võimalik tagada pikk eluiga ja vähendada ohte rajatistes.
    Lahenduste tasuvuspõhimõte
    Kõik hangitavad lahendused peavad sisaldama nende tervikmaksumust koos tavapäraste kasutus- ja hoolduskuludega 10 aasta jooksul. Pakkuja peab olema võimeline seda tagama ja vajadusel ülekulu kompenseerima. Minimaalselt nii pikka perspektiivi tuleb silmas pidada erinevate lahenduste valimisel. Tasuvusaja järgne sääst langeb ju aega, kus Euroopa Liit ei toeta meie riigi majandust ning igasugune mõistlik kokkuhoid on hädavajalik. Lihtne on lisada tootele kiri, et garantiiaeg on viis aastat, kui seda müüva ettevõtte vanus on vaid aasta. Veel keerulisem on uskuda ja hankida selliselt ettevõttelt lahendust, mille prognoositud tasuvusaeg on 6 või 10 aastat. Piirates pakkuvate firmade vanust, võime loota vähemat skeemitamist.
    Määrame tasude alammäärad riigi objektidel ning ka omad inimesed saavad enam tööd; piirame säästutoodete kasutamist tagamaks kvaliteeti ning investeerime vaid lahendustesse, mis on pikas perspektiivis soodsad. Kokkuhoiu saavad tagada nii valitud lahendused kui ka lahenduste pakkujate endi usaldusväärsus ning kestvus. Riik peaks ehitama nii, nagu teadlik eraisik ehitab iseendale.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.