Kristjan Oad • 10 märts 2017

Idud, minge põllu peale!

Idu  Foto: PantherMedia/Scanpix

Edu ootab neid idufirmasid, mis sisenevad seni vähese innovatiivsusega silma paistnud valdkondadesse, kirjutab Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad.

Mullu tehti Eesti startup-ettevõtetesse ehk idufirmadesse 30% vähem investeeringuid kui 2015. aastal. See peegeldab globaalset trendi. Investorite usk, et järgmine Go-, -fy või -wise pöörab mõne valdkonna pea peale, on jahtunud.

Ühelt poolt on tegu tavalise mulli elukaarega. Silcon Valleys said lõpuks kümnetesse miljonitesse ulatuvaid alustava faasi investeeringuid ettevõtted (kui neid võib nii nimetada), millel polnud isegi plaani, kuidas ükskord hakatakse raha teenima. Ka Eestis toodi ühisrahastusplatvormidele, konkurssidele ja investorite ette palju projekte, mille elulootus oli haprake. Ühel hetkel pidi reaalsus kohale jõudma. Õnneks küll mull ei lõhkenud nagu 2000. aastate alguses, vaid pigem visiseb tühjaks.

 

Teiselt poolt lubab analüüs, millised idufirmad on jäänud ja millised hääbunud, teha ühe olulise järelduse edaspidiseks. Tõsi, me pole kunagi varem olnud nutitelefonidega 24/7 võrgus. Me pole kollektiivselt loonud eales nii palju audiovisuaalsisu. Suhtlemis-, infojagamis- ja organiseerumisvõimalused pole olnud kunagi nii head. Ometi jääb inimene inimeseks – ja inimene kipub olema harjumuste ori. Lörri on läinud paljud ettevõtmised, mis ootasid kasutajatelt harjumuste muutmist. Hästi on läinud neil, mis andsid parema tööriista, millega lahendada igipõliseid probleeme. Vaatame või eestlaste start-up-rahvussporti, fintech-maailma. Kui palju alternatiivmakseplatvorme on tulnud ja läinud? Tegijad, kes pakuvad aga odavamaid, kiiremaid, turvalisemaid viise täiesti tavaliste dollarite ja eurode liigutamiseks, on leidnud oma turud ja kasvavad.

Uutest tehnoloogilistest lahendustest saab äri, kui tehnoloogia lihtsustab harjumuspärast ja võimendab juba tehtavat. Meie ärkveloleku aja kolimine digitaalsesse maailma ja põlvkonnavahetus ei paista olevat muutnud innovatsiooni ABCd. Võta kõige lihtsam ja argisem asi; sõnasta, mis on selle eesmärk; küsi, kuidas seda eesmärki paremini saavutada.

Kuidas edasi? Mida võtta arvesse Eestis idufirmade loomise, nendega koos töötamise ning neisse investeerimise puhul? Järgnevalt mõned soovitused tulevase startup-ettevõtja, idufirmadega oma valdkonnas kokku puutuva juhi ning investori (kelleks Funderbeam’i kaudu saab nüüd olla igaüks) perspektiivist.

Võimaluste aeg alles algab

Start-up-ettevõtete loomiseks soodne keskkond (tuntuim on Silicon Valley, mille edu üritatakse mujal, sh Eestis kopeerida) koosneb laias plaanis kolmest osast. Esiteks on vaja suurt hulka pigem noori, energilisi ja vajalike oskuste ja hoiakutega inimesi. Siin on oluline roll kõrgharidusel, millega meil on üsna hästi. Eri kõrgkoolides saab omandada vastavalt huvidele nii tehnoloogia- kui ettevõtlusalased oskusi.

Teiseks on vaja tehnoloogia- ja teenusettevõtteid, kus need inimesed saaksid kogemusi. 19aastaselt Facebooki asutanud Mark Zuckerbergi lugu on efektne, aga erandlik. Suurem tõenäosus õnnestuda on idufirmal, mille asutajad on 30. eluaastates. Ka kogemuste omandamise võimalustega pole meil halvasti, eriti kui mõelda, et üha enam on Schengen ka ühtne tööjõuturg.

Kolmas komponent n-ö Silicon Valley valemis on investeeringute saadavus. See ei tähenda investeeringute mahtu parasjagu ühel või teisel aastal. Oluline on, et potentsiaalselt, võimekate meeskondade vettpidavate projektide jaoks leiduks turul piisavalt riskialdist kapitali. Siin peaks olukord lähiajal hüppeliselt paranema, kui tööle hakkavad EstFundi rahastatud riskikapitalifondid.

Start-up-maastikul on toimumas teatav korrastumine, aga uute idufirmade loomise võimalused aina paranevad. Tulevane ettevõtja ei tohiks lasta end hirmutavana tunduda võivatest lainetest häirida – tuul puhub õiges suunas ja tugevalt.

Sise-start-up’id

Küsimus: mida teha, et kui mõni idufirma hakkab pakkuma minu teenust viis korda odavamalt? Vastus: hakka ise pakkuma oma teenust viis korda odavamalt ja ole turul esimene.

Autotootja Ford on mõnes mõttes klassikalise tehasetootmise sümbol. Eelmisel aastal küsiti Fordi tegevjuht Mark Fieldsilt, kas nad ei karda mõnd idufirmat (viidates ennekõike Teslale), kes tuleb ja keerab autotööstuses kõik pahupidi (ingl disrupt). Fields vastas, et ei, sest Ford pöörab end pidevalt ise pahupidi.

Idufirmal ja suurema ettevõtte arendusosakonnal ei ole (ei pea olema) tegelikult erilist vahet. Meelita hakkajaid, laia silmaringiga, asjade ärategemise hoiakuga inimesi. Nad võivad tahta rohkemat kui vaid töötasu. Vormista nende tegevus tütarettevõttena ja paku neile osalust. Sea eesmärgid ja määratle ressursid, aga anna tegevusvabadus. Ole avatud ja valmis sisseharjunud tegutsemisviise muutma.

Või osta mõni esimesi samme tegev start-up ära. Naljatamisi aga tõeteraga öeldakse, et mõnikord on enda loodud idufirma nagu lihtsalt eriti pikk ja põhjalik motivatsioonikiri.

Jää ja tule laul

Põhjala mütoloogia järgi sündis elu, kui kokku puutusid jää ja tuli. Vähem dramaatiliselt peab see põhimõte paika ka homsete idufirmade elujõu hindamisel. Potentsiaali on start-up’il seda enam, mida vähem uuenenud valdkonnas ta efektiivsemat lahendust pakub.

Siin on väljakutsed ennekõike mitte tehnoloogilist, vaid sotsiaalset laadi. Idufirma asutaja, kes sageli töötab Tallinna kesklinnas või Ülemiste Citys asuvas ettevõttes, kipub leidma (järjekordset) ideed, kuidas asendada e-posti, ühendada kalendreid, jälgida tööaja kasutust vms. Selliseid n-ö valgekraeäppe on aga rohkem kui küllalt ja põrunudki on neid hulkades.

Tõsine tegija läheb kabinetist – mõnikord sõna otseses mõttes – põllu peale. Miks pole idufirmad seni pööranud pahupidi metsandust, kalandust, põllumajandust, mäendust? Alles avastamisjärgus on ka laondus, veondus ja sektorid töötlevast tööstusest. Sealsete probleemide, ebaefektiivsuste ja sellega ärivõimaluste tuvastamine on oluliselt tülikam. Võib-olla ongi see hea esimene filter, millega tuvastada, kas näiteks investeeringut otsival startup-ettevõtjal on ka tegelikult tõsi taga.

Kokkuvõtteks: globaalne idufirmade maastik on kasvanud, küllastunud ja laseb praegu liigset auru välja. Võimalused Eestis start-up-ettevõtteid luua aga aina paranevad. Omaenda sisemiste start-up’ide peale võiksid mõelda ka traditsioonilisemad ettevõtted. Edaspidi võib edu olla neil idufirmadel, kes viivad innovatsiooni sinna, kus seda on seni olnud pigem vähe.

Selle loo saatis autor 27.01. Avaldamine viibis eri põhjustel (toim)

Hetkel kuum