Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vähem tarkvara on parem

    Jaak LainesteFoto: Andras Kralla

    Me ei saa mitte kunagi nii rikkaks, et iga uue seaduse või protsessi jaoks uut tarkvara kirjutada, leiab CartoDB Estonia OÜ juhataja Jaak Laineste.

    Igaüks, kes on kokku puutunud IT-arendusega, on näinud, kuidas isegi väikesi asju tehes kuluvad miljonid eurod, pidevalt ületatakse eelarveid ja tähtaegu – ja isegi pärast seda võidakse tulemus korstnasse kirjutada. Ma ei tea ikka, kust tekib tolm, aga küsimusele, kuhu  kaob raha, saab vastuse protsessi lähemalt, tarkvara-arendaja mätta otsast vaadates.
    Teatavasti koosneb IT-süsteem kolmest põhikomponendist: riist-, tark- ja inimvarast. Riistvara tuleb odavalt Hiinast, tarkvara paljundamine ei maksa midagi. Pudelikaelaks jääb alati inimvara, kes tarkvara arendab: disainib, kohandab, loob ja juurutab. Tarkvara arendamine on keeruline spetsiifiline oskus, mis erineb paljudest teistest töödest selle poolest, et iga päev tuleb lahendada uusi, mittestandardseid probleeme.
     
    Erinevalt ehitajatest, õpetajatest või arstidest ei ole tarkvaraarenduses korduvaid ülesandeid, mille sisu ja lahendamise kestus oleks ette teada. Kui tarkvaras on mis tahes korduv probleem, siis saab ja tuleb see lahendada tarkvarakoodi jupiga, mis selle automatiseerib ja ühekorraga ära lahendab. Arendajatele jäävad põhimõtteliselt üle vaid uudsed ülesanded.
    Hea veel, kui tead, mida vaja
    Kuidas sa saad planeerida täpset aega (ehk raha), mis kulub tööle, mida sa kunagi varem teinud pole? Heal juhul on probleem ise on selge; enamasti on kliendi keskkonnad keerukad ja dokumenteerimata, vajadused ebaselged ja muutuvad ning silmas peetavate detailide hulk paisub töö käigus plahvatuslikult. Samal ajal peab arendaja jääma matemaatiliselt täpseks loogikuks ja inseneriks, kes selles kaoses suudab biti täpsusega korra luua. Ime, et seal üldse midagi lõpuks toimib.
    Tarkvaraarendus on kallis. Okei, aga siis saame ikkagi tarkvara, mis on lihtsalt kopeeritav? Müüme selle maha teistele omasugustele, saame vähemalt kulud jagada, võib-olla isegi suurt raha teenida? Teisisõnu: miks ei võiks Eesti riigi loodud X-tee, ID-kaardi või näiteks e-tervise lahendused teenida teiste riikide ja asutuste huve, kui meil juba on see lahendus olemas?
    Kahjuks on see palju keerulisem. Juba meie oma süsteemis oli vaja lahendada miljon keerukat probleemi, tulenevalt ajaloost, keskkonnast, seadustest ja lõpuks tellijate subjektiivsetest maitse-eelistustest disaini asjus. Tõenäoliselt on kõik need alustingimused mis tahes teises riigis pisut teistsugused. Seega, kui Eestis pidime lahendama tuhat unikaalset probleemi, siis kümnele välisturule sama pakkudes tekib neid probleeme suurusjärgu võrra rohkem, vähemalt kümme tuhat. Pealegi, enamasti mõtlevad kliendid ka nii, et see tarkvara on tehtud teie jaoks, meil oleks lihtsam teha enda oma. Ja enamasti nii ongi.
    Mitu kärbest ühe hoobiga
    Tarkvara saab luua teistmoodi – selle asemel et lähtuda ühe (esimese) kliendi nõuetest, ja püüda need täielikult lahendada, võib lauale panna kõikide sarnaste klientide sarnased probleemid, leida nende ühisosa ja püüda lahendada need nii, et tehnoloogiliselt toimiks see kõikide jaoks. See on konkreetse kliendi jaoks võib-olla 80% lahendus, aga tuleb kordades odavam.
    Näiteks „kõikide infosüsteemide ema“ Excel on kaugel ideaalsest lahendusest spetsiifiliste ülesannete jaoks, aga samas on ta küllalt universaalne, et 99% infotöötlejaid kasutab seda mingis tööetapis, ilma et oleks vaja kirjutada spetsiifilist tarkvara. Selline tarkvara loomine on universaalse toote loomine, ja sellist on põhimõtteliselt võimalik müüa teistele.
    Probleemiks on jällegi kulud, mis võrreldes ühele kliendile tehtava lahendusega on kordades suuremad. Me ei saa oodata, et esimene klient on valmis kordades rohkem maksma, et sina saaksid oma toodet rohkem müüa, see investeering tuleb ise teha. Eriti riigisektori suurprojektide puhul ei aita kaasa nüanss, et selle esimese kliendi saad sa, kui teed riigihankel odavaima pakkumise.
    Odavaima pakkumisega on võimalik tarnida vaid odavaim toode, kust mis tahes lisaliigutused on välja optimeeritud, ja tehakse täpselt nii palju, kui klient on taibanud pakkumiskutses kirja panna, ei ridagi enam. See pole enamasti isegi see, mida ta tegelikult lõpuks vajab, aga eks 50% eelarve lõhkimineku planeeritakse igaks juhuks niikuinii sisse. Sellest, et valmiks toode, mida saaks mujale müüa, ollakse lõpuks ikka väga kaugel. Sest see miljoneid maksev tarkvara oli paradoksaalselt lihtsalt liiga odav.
    Tarkvara loojate jaoks on selge lahendus – unustage (riigi)hanked rätsepatarkvarale, võtke suuremaid riske ja looge enda kuludega universaalseid tarkvaralahendusi, mis on kasutatavad või vähemalt kohandatavad paljudele klientidele. Õnneks edumeelsem Eesti tarkvara (ja eriti kasvuettevõtete) sektor selles suunas liigubki. Aga see on keeruline: investeeringud on mahukad ja riskantsed, ehk saaksid riik ja tellijad  midagi teha?
    Tellige vähem tarkvaraarendust
    Saab – tellige vähem tarkvaraarendust. Kuidas nii, on ju vaja maksta toetusi, väljastada ravimeid ja hallata miljonit muud asja? Rusikareegel: ärge otsige ega jumala pärast looge uut tarkvara vastavalt oma protsessidele ja vajadustele, vaid planeerige oma protsessid vastavalt tarkvarale.
    Me ei ole mitte kunagi nii rikkad, et iga uue seaduse või protsessi jaoks unikaalset tarkvara kirjutada. Kasutage maksimaalselt võimsaid äriprotsesside valmisplatvorme, vaadake, mis on teistes riikides sobivat loodud, millised on seotud standardlahendused, mida saaks kohandada ja –  mis veel olulisem: kaasake IT-tehnoloogid piisavalt varakult protsessi, et saaks suunata protsesse nii, et need oleksid jõukohaselt lahendatavad.
    Olge paindlikumad oma nõuetega, mõni spetsiifiline lisanupp võib vähendada kümme minutit nädalas kellegi tööaega, aga selle arendus võib kulutada mitmeid tunde ülikalli tarkvaraarendaja aega, mis ei tasu end kunagi ära. Juba seaduse väljatöötamise ajal mõelge IT peale – kui see tähendab uusi rätsepatöö infosüsteeme, siis mõelge uuesti, kuidas seda saaks teha paremini, „tehases“ loodud tarkvara abil.
    Ostke ja kasutage tarkvara teenusena (Software as a Service), see maksab sageli sisuliselt kopikaid. Võib-olla tuleb selleks muuta isegi riigihanke protsesse, mis tunduvad eelistavat ühekordseid suuri tellimusprojekte suure hulga töötundidega. Osal tarkvarafirmadel on muidugi hea meel töötunde müüa, aga sektorile, ja majandusele tervikuna see ei ole pikaajalises perspektiivis hea. Tarkvaras on lihtne reegel: mida vähem koodi, seda parem.
  • Hetkel kuum
Sirle Truuts: loome ettevõtjatele neljanda pensionisamba
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
EfTENi uusima fondi saab turult kätte alla puhasväärtuse
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Riigikohus: prokuratuur peab ajakirjanikele trahvi taotlemist usutavalt põhjendama Prokuratuur: meile jäi õigus otsustada avaldamise üle
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.

Olulisemad uudised

Raske aasta laenu-ühistutele: hoiused vähenesid 13%
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.