Tallinn paisub nagu pärmisai

Tallinna ehitatavate korterelamute hulk peegeldab ilmekalt Eesti majanduse üldist seisu ja inimeste kindlustunnet. Ehkki kortermajade arenduste arv on viimastel aastatel jõudsalt suurenenud, on elukondlike arenduste turg stabiliseerunud ning võrreldes 2007. aastaga on olukord oluliselt teistsugune.

2014. ja 2015. aastal kasvas uute korterite pakkumine Tallinnas ja selle lähivaldades märkimisväärselt, samas tänavu pakutavate uute korterite hulk on jäänud eelmise aastaga enam-vähem samale tasemele. Teisisõnu, uute korterite hulk ning keskmine ruutmeetri eest küsitav hind näitab stabiliseerumise märke. Kuid kauplemine on elav: kui ehituskvaliteet on hea, ruumilahendused mõistlikud, asukoha infrastruktuur korralik ja hind vastab turuootustele, siis enamik arendatavatest korteritest leiab omaniku juba ehitusfaasis.

Enne müüride ladumisega algust tegemist tuleks läbi mõelda, kellele ja millist korterit ning mis hinnaga müüa soovitakse. Kuigi Eestis on kõikidest tehingutest omavahenditest ostmise tase stabiilselt üle 40%, kasutab enamik ostu tegemisel siiski ka panga abi. Keskmine kodulaenu taotleja kes soovib uusarendusest korterit osta on 26-30aastane eestlane, kelle igakuine sissetulek suurem kui 1500 eurot. Tavapärane omafinantseeringu osa jääb vahemikku 15-20% soetatava vara hinnast ehk keskmiselt 41 000 eurot. Pooled kodulaenu taotlustest esitatakse koos kaastaotlejaga. Tänane koduostja teeb oma otsuseid võimalusi läbi kaalutletult ja ratsionaalselt asjaolusid arvesse võttes.