Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinn paisub nagu pärmisai

    EhitusFoto: Andres Haabu

    Suuremahulisi arendusi on Tallinnas kindlasti juurde tulemas, kirjutab Swedbanki osakonnajuhataja Ero Viik.

    Tallinna ehitatavate korterelamute hulk peegeldab ilmekalt Eesti majanduse üldist seisu ja inimeste kindlustunnet. Ehkki kortermajade arenduste arv on viimastel aastatel jõudsalt suurenenud, on elukondlike arenduste turg stabiliseerunud ning võrreldes 2007. aastaga on olukord oluliselt teistsugune.
    2014. ja 2015. aastal kasvas uute korterite pakkumine Tallinnas ja selle lähivaldades märkimisväärselt, samas tänavu pakutavate uute korterite hulk on jäänud eelmise aastaga enam-vähem samale tasemele. Teisisõnu, uute korterite hulk ning keskmine ruutmeetri eest küsitav hind näitab stabiliseerumise märke. Kuid kauplemine on elav: kui ehituskvaliteet on hea, ruumilahendused mõistlikud, asukoha infrastruktuur korralik ja hind vastab turuootustele, siis enamik arendatavatest korteritest leiab omaniku juba ehitusfaasis.
    Enne müüride ladumisega algust tegemist tuleks läbi mõelda, kellele ja millist korterit ning mis hinnaga müüa soovitakse. Kuigi Eestis on kõikidest tehingutest omavahenditest ostmise tase stabiilselt üle 40%, kasutab enamik ostu tegemisel siiski ka panga abi. Keskmine kodulaenu taotleja kes soovib uusarendusest korterit osta on 26-30aastane eestlane, kelle igakuine sissetulek suurem kui 1500 eurot. Tavapärane omafinantseeringu osa jääb vahemikku 15-20% soetatava vara hinnast ehk keskmiselt 41 000 eurot. Pooled kodulaenu taotlustest esitatakse koos kaastaotlejaga. Tänane koduostja teeb oma otsuseid võimalusi läbi kaalutletult ja ratsionaalselt asjaolusid arvesse võttes.
    Miks hinnad tõusevad
    Kui 2014. aasta alguses oli Harjumaal (sh Tallinnas) pakkumises umbes 1500 uut korterit, siis praegu on pakkumisel umbes 3000 uut esmakasutusse minevat korterit. See number on olnud väikeste muutustega stabiilne 2016. aasta algusest. Pakkumisega ühes tempos on tõusnud ka tehingute aktiivsus, kuid seda siiski mitte rekordtasemele. Kõikide eelduste kohaselt müüakse 2017. aasta jooksul umbes ¾ sellest mahust, mis müüdi siiani rekord aastaks jäänud 2007.
    Uute korterite osakaalu kasv viimastel aastatel on olnud ka peamiseks põhjuseks, miks „harju keskmise“ korteri ruutmeetri hind on aasta-aastalt tõusnud. 2017. aasta kolme esimese kvartali kokkuvõttes oli Tallinnas uute korterite osakaal kõikidest korteritega tehtud tehingutest tükiliselt umbes 25% ja rahaliselt 35% kogumahust.
    Kui vaadata Tallinna linnaosade arendusi, siis tundub, et pakkumises olevate uute korterite hinnad ei ole viimase kahe aasta jooksul oluliselt muutunud. Ainsana on keskmine küsitav hind kasvanud Põhja-Tallinnas ja seda peamiselt suuremate, kallimate ja kesklinna-poolses osas asetsevate projektide tõttu. Kui Põhja-Tallinn välja jätta, siis näeme, et pakkumises korterite kasvanud maht on hoidnud on uute korterite hinnataset stabiilsena.
    Lähitulevikus näeme ilmselt veelgi rohkem mahukaid arendusi turule tulemas. Arenduste arv võib ligi 10%-20% kasvanud ehitushinna tõttu ehk isegi pisut langeda, kuid arendatavate korteriomandite hulk ilmselt pisut kasvab. Seda muidugi eeldusel, et makromajanduslik olukord püsib sama hea, kui see on viimastel kvartalitel olnud ning raha hind oluliselt ei muutu.
  • Hetkel kuum
Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
AS Pro Kapital Grupi brutokasum vähenes 10 miljoni euro võrra
AS Pro Kapital Grupp avaldas oma nõukogu poolt kinnitatud 2023. aasta auditeeritud majandusaasta aruande.
AS Pro Kapital Grupp avaldas oma nõukogu poolt kinnitatud 2023. aasta auditeeritud majandusaasta aruande.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikelinna vinoteek ootab konkurente
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Tarbimise jalajälge vähendavad ettevõtted, tarbijad ise aga suurendavad
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.