Kõik poodi raha ostma?

Ärimaailm on pidevalt uue otsingul, eriti praeguses tempokas ühiskonnas, kus kõik võib muutuda sekunditega. Kuidas teenida rohkem? Millega meelitada uusi kliente? Kuidas murda rutiinist välja, et sellest võidaks nii kaupmees kui ka klient? Pidevalt tuleb kursis olla, mida teevad teised, ja parem on, kui oskad ära arvata konkurentide plaanid ning ise ennetavalt veel parema lahendusega välja tulla.

Inimesi, kes oskavad riskida ning mõelda „kastist väljas“, ärijumal soosib. Kujukas näide on Nokia allakäik, kes tegelikult oli puuteekraani kontseptsiooni valmis mõelnud enne teisi, kuid kliendiuuringust selgus, et selline telefon “klientidele ei meeldi”. Ei saadud aru, miks peaks telefon muutuma – on see ju praegugi piisavalt hea. Idee on ju vaja klientidele ka maha müüa. Nii napsaski visionäär Steve Jobs kogu au ja kuulsuse endale.

Kui Eestis oleks tehtud eelnevalt uuring, kas toidupood võiks olla ka pank, siis suure tõenäosusega oleks sellisele ideele oldud vastu. Võib-olla poleks heakskiitu leidnud ka mõte, et bensiinijaamast võiks saada samal ajal kohvik-kauplus. Igasugune ootamatu koostöömudel tundub esiti võõras ja mittevajalik.

Praegu teame, et tankla ning kohvik-kaupluse sümbioos on kasumlik äri. Bensiinijaamade kohvikud reklaamivad ennast kui kohtumispaika, kus võtta tass kohvi ning ajada sõbraga juttu, bensiini ostmine ei ole prioriteet number üks. On jõutud olukorda, kus tanklaäris mängivad tihti suuremat rolli muud tooted-teenused kui bensiin ise. Mõte, mis tundub esialgu enamikule rumal, võib tegelikult osutuda geniaalseks.

Inimestele meeldib saada kõik vajalikud teenused ühest kohast – lähen võtan poest pesupulbri ja ühtlasi käin läbi ka samas kaupluses olevast pangakontorist. Lisaks saadakse mõlema teenuse tarbimise eest boonuseid, mida on mugav kasutada. Sünergia on võimas motivaator.

Kui kaupmees teeb või ostab panga, siis on tema esmane eesmärk põhitegevuse toetamine ja kasvatamine. Mõnikord isegi ambitsioon konkureerida suurpankadega, mis samuti ei ole maailmapraktikas midagi ainulaadset. Tuleb leida nutikaid viise ja nii-öelda täitmata kohti, mille toel klientide lojaalsust suurendada – olgu selleks siis maapiirkonnast jalga lasknud suurpankade asendamine või kaugemas tulevikus käsimüügiravimite asumine supermarketi lettidele. Ravimiärisse jaeketid küll veel sekkuda ei saa, sest siin hoiab Eesti riik kätt ees.

Jaekaupluste konkurents on väga tihe, hoolimata sellest, et suuri tegijaid ei ole liiga palju – iga kett peab leidma oma niši või selle „miski“, mis hoiab klienti tema küljes. Seepärast on tõenäoline, et oma finantsteenuste valikut võivad suurendada ka teised ketid. Need, kes finantsteenuseid ei paku, peavad mõtlema kasulikumate boonusprogrammide rakendamisele – boonussüsteem on jaekaupluse üks tugevamaid müügiargumente.

Eesti trendid on maailmas muidugi kõik juba olemas. Oma pank on nii Tescol kui ka Rimi emaettevõttel ICA-l. Tesco astus pangandusmaailma juba 1997. aastal, olles üks osa RBS-pangast. Aastast 2008. aastast kuulub Tesco pank 100% Tescole. Sainsbury’s alustas samuti 1997. aastal koostöös Bank of Scotlandiga ning sai 100% iseseisvaks 2004. Nii Tesco kui ka Sainsbury’s on nende aastatega mõjuvõimu kasvatanud – täpselt nii nagu Eestis, on ka Inglismaal paljud pangad oma harukontorid sulgenud, kuid jaekaupluste pangateenuste kulude kärpimisele sellist survet pole olnud. Sainsbury’s Bank on kasvatanud klientide arvu 1,8 miljonini, Tesco aga ligi 8 miljonini.

ICA asutas panga 2002. aastal ning praegu on ta täisteenust pakkuv pank, mille klientide arv ulatub 400 000ni. Pole võimatu, et ka Rimi ühel päeval pangateenused oma kauplustesse toob – know-how on emaettevõttes olemas. Kindlasti on panga olemasolu jaeketile eelis ning turuosa ja lojaalsete klientide hoidmiseks tuleb konkurentidega sammu pidada.

Ei pangandus ega jaekaubandus ei ela üksiti isoleeritud maailmas, nad mõlemad on vastuvõtlikud majanduskriisidele. 2009. aasta langus tõi keerulise aja nii kaupmeestele kui ka pankuritele. Kui pank peaks sattuma raskustesse, võib juhtuda, et omanik peab sinna raha juurde lisama. Kokkuvõttes võib lisavahendite panustamine panga kapitaliseerimisse tuua kaasa kaubandusketi enda konkurentsivõime languse ja veelgi suuremad probleemid. Võimaluste kõrval on ka riske.

Autor: Vaido Padumäe