Artikkel
  • Kuula

    Sotsiaalmaksu lagi on kui kahe jalaga taburet

    Sotsiaalmaksule ülempiiri kehtestamine ei ole mõeldav ilma progresseeruva määraga indiviidi tulumaksuta, leiab Tartu Ülikooli majandusteadlane Viktor Trasberg.

    Viktor TrasbergFoto: Väinu Rozental
    Tööandjate esindaja Jaan Puusaag (ÄP 23. november 2018) püüab meile ette manada pildi sellest, mida annaks sotsiaalmaksulae kehtestamine ja kuidas see ennast rahaliselt ära tasuks. Paraku ei näe autor maksusüsteemi kui tervikpilti, ignoreerib ettevõtete käitumismustreid ja käsitleb lihtsustatult riske riigirahandusele.
    Jaan Puusaag eeldab, et sotsiaalmaksu lagi stimuleerib ettevõtteid looma uusi kõrgemapalgalisi töökohti. Võib-olla, kuigi sotsiaalmaksu lae eesmärk ei ole mitte töökohtade loomine, vaid sotsiaalse õigluse tagamine. Ignoreeritakse aga asjaolu, et selline maksumuudatus ei puuduta mitte ainult innovatiivseid ja kõrgepalgalisi ettevõtteid, vaid loob võimaluse kõigil Eestis asuvatel ettevõtetel ümber kujundada oma palgasüsteem. Kahjuks seda mitte sugugi ühiskonnale soovitud suunas.
    Läheb suuremaks optimeerimiseks
    Eestis on enamik ettevõtteid väikesed või pereettevõtted. Palgastruktuur neis ettevõttetes kujuneb vastavalt inimeste tööpanusele ja töö keerukusele – nagu ettevõtetes ikka. Kui nüüd kehtestatakse aga sotsiaalmaksu lagi, kuid säilib proportsionaalne tulumaksusüsteem, siis on olukord põhimõtteliselt teistmoodi. Nüüd oleks võimalik koondada palk ühe või väikese hulga töötajate (omanike) kätte ja teistele maksta näiteks maksuvaba miinimumi tasemel nominaalpalka. Kõrge palga saaja palgalt makstakse laega piiritletud sotsiaalmaksusumma ja kõigi teiste nüüd juba oluliselt madalamatelt palkadelt makstakse maksu vastavalt määrale.
    Selle tulemusena väheneb oluliselt ettevõtte sotsiaalmaksukoormus tervikuna. Olenevalt ettevõtte tegevusvaldkonnast ja keskmisest palgatasemest saab üsna lihtsalt sotsiaalmaksukoormust kokku alandada 20–25%. Optimaalse nominaalpalkade jaotuse kujundamine ettevõtte omanike seisukohast lähtuvalt on üsna lihtne arvutustehe.
    Ettevõtet kui tervikut vaadates on nüüd oluliselt väiksemad ka töötajate tulumaksukohustused, sest töötajate liikumine maksuvaba miinimumi saajate hulka toob kokku makstava summa allapoole. Kui palgad on jaotatud ja maksud makstud, võib kõrgema palga saaja töötajatele vahe sularahas kinni maksta ja palju veel pealegi, sest võrreldes endise süsteemiga on tasumata sotsiaal- ja tulumaksu võrra raha nüüd ettevõttes rohkem. Natuke on sebimist, aga asi on tuhandeid väärt!
    Riigi kulud ei vähene
    Tulemuseks on see, et riigi kohustused sotsiaalteenuste pakkumisel säilivad täies mahus, aga sotsiaalfondidesse ja riigieelarvesse kogutakse oluliselt vähem raha. Kõik töötajad on täielikult kaetud ravikindlustusega ja nad saavad teha ka vabatahtlikke sissemakseid pensionifondidesse, et korvata kohustusliku II pensionisamba maksete vähenemist. Meie pensioni- ja haigekassa hingeldaksid juba siis, kui laekumised väheneksid 1% võrra. Nüüd aga tekib risk, et sotsiaalmaksu laekub näiteks viiendiku võrra vähem. Olen seda meelt, et kombinatsioon sotsiaalmaksu laest ja proportsionaalsest tulumaksust hävitaks meie pensioni- ja ravikindlustussüsteemi üsna kiiresti.
    Kas pole aga selline ümberjaotamine ebaseaduslik ja sarnane ümbrikupalkade maksmisele? Erinevalt ümbrikupalgast sooritatakse kõik ümberjaotamised legaalsest tulust lähtudes, millelt on makstud kõik riigimaksud. Selles mõttes ei ole tegemist ümbrikupalgaga. Tekib aga avar võimalus loominguliseks ümberjaotamiseks. Palka ei pea maksma ainult rahas – saab ka tasuda autoliisinguid või majalaenumakseid. Riigi püüe kontrollida seda, mida inimene teeb oma seaduslikult saadud tuluga, ei ole vist kohane demokraatlikule ühiskonnale.
    Appi tuleb astmeline tulumaks
    Selliseid soovimatuid tulemusi aitaks vältida progresseeruva määraga indiviidi tulumaks. Kõigis Jaan Puusaagi poolt näiteks toodud riikides ka täpselt nii ongi.
    Selmet tegeleda sellise suhteliselt vähetähtsa asjaga nagu sotsiaalmaksu ülempiir, võiksid tööandjad tegeleda hoopis sotsiaalmaksu jaotamise teemaga töötaja ja tööandja vahel. Sotsiaalmaksukoormus tuleb alla tuua kõigi tööandjate jaoks, mitte ainult väikesele rühmale kõrgepalgalistele. Sotsiaalmaksu osaline nihutamine töövõtjale teeks meie ettevõtted konkurentsivõimeliseks ja võimaldaks palka tõsta. Kui ettevõtete sotsiaalmaksukoormus väheneb, siis turukonkurents kannab need summad üle kõrgematesse palkadesse. Kõrgem palk võimaldab tasuda palgasaajal omakorda oma osa sotsiaalmaksust. Aga jällegi, seda ei saa teha ilma indiviidi astmelise tulumaksuta.
    Kahjuks on sageli kuulda sellist rumalat väidet, et mis seal vahet tööandja jaoks on, sest kokkuvõttes on tööjõukulu ju sama. Samamoodi, kui töötaja saab nüüd küll rohkem brutopalka, aga kokkuvõttes tõuseb ka tema maksukoormus. Tegelikult on aga erinevus põhimõtteline. Pole vist olemas ühtegi tööandjat, kes vaatab oma töötajale silma ja ütleb, et talle meeldib rohkem maksta riigile makse ja sellevõrra vähem töötajale palka. Pole olemas ühtegi töötajat, kes tõsimeeli väidaks, et talle ei meeldi kõrgemat brutopalka saada, isegi kui kätte jääv summa on pea sama.
    Kokkuvõttes, kuigi Eesti maksureformi peateema on liiga kõrge sotsiaalmaksukoorma vähendamine ettevõtja jaoks, siis selle eelduseks on progresseeruva määraga indiviidi tulumaksu olemasolu. Kui ettevõtjad ei aktsepteeri astmelist tulumaksu, siis pole ükski sisuline maksureform võimalik. Perestroikaajast pärit proportsionaalne tulumaks on ammu muutunud vaese Ida-Euroopa ja endiste nõukariikide mentaliteedi tunnuseks. Praeguseks ei ole jäänud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti sellise ebaefektiivse ja arengut pidurdava tulumaksusüsteemi kasutamisele Eestis.
  • Hetkel kuum
Joel Volkov: aitaks ettevõtjate kollektiivne streik
Ettevõtjad ei pea kandma poliitikute rumalatest otsustest tingitud kahjukoormaid. Piisaks sellest, kui kõik suuremad tööandjad otsustaksid kolmeks päevaks oma ärid sulgeda ning mitte ühtegi toodet või teenust väljastada, kirjutab Tanki loovjuht Joel Volkov vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Ettevõtjad ei pea kandma poliitikute rumalatest otsustest tingitud kahjukoormaid. Piisaks sellest, kui kõik suuremad tööandjad otsustaksid kolmeks päevaks oma ärid sulgeda ning mitte ühtegi toodet või teenust väljastada, kirjutab Tanki loovjuht Joel Volkov vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Taavi Tamkivi: meil pole ruumi poolikuteks lahendusteks Kuidas panna Eesti majanduse taas kasvama?
Peame Eesti majanduskasvu taastamiseks olema proaktiivsed ja visionäärid ning investeerima innovatsiooni, kirjutab iduettevõtja Taavi Tamkivi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Peame Eesti majanduskasvu taastamiseks olema proaktiivsed ja visionäärid ning investeerima innovatsiooni, kirjutab iduettevõtja Taavi Tamkivi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA aktsiad tõusid, nafta võttis hingetõmbeaega
Neljapäeval USA aktsiaturg tõusis, püüdes taastada mõningaid eelmise nädala jooksul Föderaalreservi pikemaajalise intressimäärade tõstmise tõttu tekkinud kaotusi.
Neljapäeval USA aktsiaturg tõusis, püüdes taastada mõningaid eelmise nädala jooksul Föderaalreservi pikemaajalise intressimäärade tõstmise tõttu tekkinud kaotusi.
Reaalajas börsiinfo
Palusalu aiad: kuidas väiksema ajakuluga saada parem aed?
Viieaastane Palusalu Aiad OÜ on pereettevõtte, kus oma kogemusi rakendavad pereema, kes on olnud Räpina Aianduskooli õpetaja, ja tema lapsed. Ettevõtte omanik Maria Palusalu tõdeb, et elus tuleb tegeleda sellega, mida oskad ja mille peale silmad säravad.
Viieaastane Palusalu Aiad OÜ on pereettevõtte, kus oma kogemusi rakendavad pereema, kes on olnud Räpina Aianduskooli õpetaja, ja tema lapsed. Ettevõtte omanik Maria Palusalu tõdeb, et elus tuleb tegeleda sellega, mida oskad ja mille peale silmad säravad.
Merko juht ladus oma vundamendi raamatutega: see oli vapustav kogemus "Juhi juttude" värske saade
Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink oli 1990. aastatel koos Peep Vainuga kaks esimest eestlast, kes Ameerikas raamatuid müümas käisid. Sellest sai tema elu muutev kogemus, mis pani vundamendi järgnevatele valikutele.
Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink oli 1990. aastatel koos Peep Vainuga kaks esimest eestlast, kes Ameerikas raamatuid müümas käisid. Sellest sai tema elu muutev kogemus, mis pani vundamendi järgnevatele valikutele.
Ettevõtted võiks rohepesust üht-teist juba teada – vähemalt enne, kui midagi väidavad
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
Eestis valitakse aasta sportautot, rivis ka Ferrari
Aasta autot on Eestis valitud juba üle 20 aasta. Nüüd on asjad jõudnud nõnda kaugele, et siinmail selgitatakse välja ka parim sportauto ning seda mitte üksnes paberi peal – kaks nädalat tagasi toimus finalistide proovisõidupäev.
Aasta autot on Eestis valitud juba üle 20 aasta. Nüüd on asjad jõudnud nõnda kaugele, et siinmail selgitatakse välja ka parim sportauto ning seda mitte üksnes paberi peal – kaks nädalat tagasi toimus finalistide proovisõidupäev.
Palusalu aiad: kuidas väiksema ajakuluga saada parem aed?
Viieaastane Palusalu Aiad OÜ on pereettevõtte, kus oma kogemusi rakendavad pereema, kes on olnud Räpina Aianduskooli õpetaja, ja tema lapsed. Ettevõtte omanik Maria Palusalu tõdeb, et elus tuleb tegeleda sellega, mida oskad ja mille peale silmad säravad.
Viieaastane Palusalu Aiad OÜ on pereettevõtte, kus oma kogemusi rakendavad pereema, kes on olnud Räpina Aianduskooli õpetaja, ja tema lapsed. Ettevõtte omanik Maria Palusalu tõdeb, et elus tuleb tegeleda sellega, mida oskad ja mille peale silmad säravad.
Kes süöb, sie jaksab. Toidumess 2023
Tallinna Toidumess toimub sel korral Unibet Arena spordihallis, et kolmekümnendat korda tuua kokku Eesti toiduvaldkonna tegijad.
Tallinna Toidumess toimub sel korral Unibet Arena spordihallis, et kolmekümnendat korda tuua kokku Eesti toiduvaldkonna tegijad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.