- OMX Baltic−0,22%300,72
- OMX Riga−0,23%886,54
- OMX Tallinn−0,11%2 064,7
- OMX Vilnius−0,22%1 191,9
- S&P 500−0,84%5 982,72
- DOW 30−0,7%42 215,8
- Nasdaq −0,91%19 521,09
- FTSE 1000,16%8 847,97
- Nikkei 2250,9%38 885,15
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,32
- OMX Baltic−0,22%300,72
- OMX Riga−0,23%886,54
- OMX Tallinn−0,11%2 064,7
- OMX Vilnius−0,22%1 191,9
- S&P 500−0,84%5 982,72
- DOW 30−0,7%42 215,8
- Nasdaq −0,91%19 521,09
- FTSE 1000,16%8 847,97
- Nikkei 2250,9%38 885,15
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sotsiaalmaksu laest arvudes
Sotsiaalmaksu laest on arvatud palju tunnete ja emotsioonide pinnalt, kuid tasuks vaadata ka, mida numbrid räägivad, kirjutab tööandjate keskliidu maksude töörühma juht Jaan Puusaag.
Tööandjate keskliit tegi ettepaneku kehtestada sotsiaalmaksu lagi kolme keskmise palga tasemele juba kolm aastat tagasi. Vahepealse ajaga on keskmine palk tõusnud 22% ning ka sotsiaalmaksu laekumine on kasvanud 25%, kuna ka hõive on kasvanud. Sotsiaalmaksu tulu moodustab üle 3 miljardi euro – 30% riigieelarvest ja 35% kogu maksutulust. Tänavu teise kvartali keskmine palk oli 1321 eurot, ehk me räägiksime praegu juba maksulaest ligi 4000eurose brutopalga tasemel.
Aastatel 2013–2017 kahanes tegelikult kolmekordset keskmist palka saavate inimeste arv ca 1% aastas, kuid 2016. aastal oli vähenemine tervelt 8%. Põhjus on, et keskmise palgasaaja palk on kasvanud kiiremini kui vähemalt kolmekordset keskmist palka saaval inimesel. Kokku teenib kolmekordset keskmist palka ca 11 000 inimest.
Suurem osa sihtgrupist ehk 16% töötab IKT-alal, 14% töötlevas tööstuses ja 11% kaubanduses. See näitab, et sotsiaalmaksu laest kasusaajad jagunevad võrdlemisi ühtlasi erinevate valdkondade vahel. Tervelt 7,2% töötab tervishoius. Seega ei ole see ühe valdkonna teema. Võitjaid on palju.
Sotsiaalmaksu lae kehtestamise kulu riigieelarvele oleks 2017. aasta andmete põhjal kolmekordse keskmise palga tasemel 65–70 miljonit eurot ja neljakordse keskmise palga tasemel 35–40 miljonit eurot aastas. Samas iga uus sotsiaalmaksu laele kvalifitseeruv töökoht looks 30 000 eurot täiendavat tööjõumaksutulu aastas, millele lisanduks kaudne tulu tarbimismaksudest ja lisandunud väärtuse kasvust. Kõigest 2000 uut kõrgepalgalist töökohta kataks täielikult maksuaugu.
Näiteks Rootsis kaasneb uuringu kohaselt iga uue kõrgkvalifitseeritud töökohaga kaudselt kolm uut tugisektori töökohta. Meie kontekstis tähendaks see keskmise palga tõusu, mis tähendaks ka maksulae tõusu.
Läti näide ei ole õnnestunud
Sageli tuuakse sotsiaalmaksu lae negatiivseks näiteks Läti juhtumit, mis pole kuigi õnnestunud näide, kuna Lätis kehtestati sotsiaalmaksu lagi majanduskriisis 2010. aastal, mil eelarvetulu niikuinii vähenes ja uusi töökohti loodi vähe. Eelarvetulude saamiseks lõpetati lae rakendamine juba kahe aasta pärast, mistõttu ei antud sellele mõju avaldumiseks ka piisavalt aega. Teine probleem Läti puhul oli see, et lagi kehtestati ca 4,5–5 keskmise palga tasemele, mis on selgelt liiga kõrge ja kättesaadav pigem üksnes tippjuhtidele.
Lagi annaks ka täiendavat tulu. Sotsiaalmaksu lae kehtestamine annaks selge orientiiri, milline peaks olema endale, tööandjale, juhatuse liikmetele, käsunduslepinguga töötajatele jt sarnastele, sageli dividenditulust elajatele soovituslik palga orientiir, mis vabastaks nad kohustusest oma töösuhet selgitada. Kui sellest seltskonnast tekiks 1000 maksulae maksjat, annaks see täiendavalt aastas 15 miljonit eurot maksutulu.
Sotsiaalmaksu lagi on kehtestatud näiteks Austrias, Tšehhis, Saksamaal, Kreekas, Itaalias, Luksemburgis, Hollandis, Slovakkias, Hispaanias, Rootsis, Kanadas, Iisraelis, Mehhikos ja Türgis.
Enimloetud
1
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
2
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Kas Sa tunned, et pika majanduslanguse tingimustes on keeruline järgmise aasta plaane teha ning äriplaani kokku panna? Tule ja kuula edukaid tippettevõtjaid, kes suudavad ka rasketel aegadel turutingimusi analüüsida ning edukaid äriotsuseid teha.
- Toome Eesti suurimal majanduskonverentsil Sinuni nii riigi kui ka iga sektori ettevõtjate nägemuse 2026. aastast.
- Saame teada, missugused on Eesti Panga ja Euroopa Liidu prognoosid ehk kuhu suunda majandus päriselt liikumas on.
- Uurime välja, kus näevad ettevõtjad riske ja võimalusi ning kuhu otsustatavad nad oma pikaaegsele praktikale tuginedes raha investeerida.
Ootame Sind kas üksi või terve juhtkonnaga, et oleksite järgmist aastat planeerides majandusolukorraga ühtviisi kursis ning saaksite ühes infoväljas olles läbimõeldud plaane teha, mis tooksid reaalselt kaasa ka ettevõtte tulemuslikkuse kasvu. Mis eriti tore, terve saal on täis inspireerivaid, tarku ettevõtjaid ja tippjuhte, kellega pauside ajal tutvuda ning miks mitte ka mõne eduka koostööni jõuda.
TUTVU KONVERENTSI PROGRAMMIGA SIIN
Hetkel kuum
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele