Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- Jaan Puusaag
- 23. november 2018 kell 4:00
Sotsiaalmaksu laest arvudes
Sotsiaalmaksu laest on arvatud palju tunnete ja emotsioonide pinnalt, kuid tasuks vaadata ka, mida numbrid räägivad, kirjutab tööandjate keskliidu maksude töörühma juht Jaan Puusaag.
Jaan PuusaagFoto: Eiko KinkTööandjate keskliit tegi ettepaneku kehtestada sotsiaalmaksu lagi kolme keskmise palga tasemele juba kolm aastat tagasi. Vahepealse ajaga on keskmine palk tõusnud 22% ning ka sotsiaalmaksu laekumine on kasvanud 25%, kuna ka hõive on kasvanud. Sotsiaalmaksu tulu moodustab üle 3 miljardi euro – 30% riigieelarvest ja 35% kogu maksutulust. Tänavu teise kvartali keskmine palk oli 1321 eurot, ehk me räägiksime praegu juba maksulaest ligi 4000eurose brutopalga tasemel.Aastatel 2013–2017 kahanes tegelikult kolmekordset keskmist palka saavate inimeste arv ca 1% aastas, kuid 2016. aastal oli vähenemine tervelt 8%. Põhjus on, et keskmise palgasaaja palk on kasvanud kiiremini kui vähemalt kolmekordset keskmist palka saaval inimesel. Kokku teenib kolmekordset keskmist palka ca 11 000 inimest.Suurem osa sihtgrupist ehk 16% töötab IKT-alal, 14% töötlevas tööstuses ja 11% kaubanduses. See näitab, et sotsiaalmaksu laest kasusaajad jagunevad võrdlemisi ühtlasi erinevate valdkondade vahel. Tervelt 7,2% töötab tervishoius. Seega ei ole see ühe valdkonna teema. Võitjaid on palju.Sotsiaalmaksu lae kehtestamise kulu riigieelarvele oleks 2017. aasta andmete põhjal kolmekordse keskmise palga tasemel 65–70 miljonit eurot ja neljakordse keskmise palga tasemel 35–40 miljonit eurot aastas. Samas iga uus sotsiaalmaksu laele kvalifitseeruv töökoht looks 30 000 eurot täiendavat tööjõumaksutulu aastas, millele lisanduks kaudne tulu tarbimismaksudest ja lisandunud väärtuse kasvust. Kõigest 2000 uut kõrgepalgalist töökohta kataks täielikult maksuaugu.Näiteks Rootsis kaasneb uuringu kohaselt iga uue kõrgkvalifitseeritud töökohaga kaudselt kolm uut tugisektori töökohta. Meie kontekstis tähendaks see keskmise palga tõusu, mis tähendaks ka maksulae tõusu.Läti näide ei ole õnnestunudSageli tuuakse sotsiaalmaksu lae negatiivseks näiteks Läti juhtumit, mis pole kuigi õnnestunud näide, kuna Lätis kehtestati sotsiaalmaksu lagi majanduskriisis 2010. aastal, mil eelarvetulu niikuinii vähenes ja uusi töökohti loodi vähe. Eelarvetulude saamiseks lõpetati lae rakendamine juba kahe aasta pärast, mistõttu ei antud sellele mõju avaldumiseks ka piisavalt aega. Teine probleem Läti puhul oli see, et lagi kehtestati ca 4,5–5 keskmise palga tasemele, mis on selgelt liiga kõrge ja kättesaadav pigem üksnes tippjuhtidele.Lagi annaks ka täiendavat tulu. Sotsiaalmaksu lae kehtestamine annaks selge orientiiri, milline peaks olema endale, tööandjale, juhatuse liikmetele, käsunduslepinguga töötajatele jt sarnastele, sageli dividenditulust elajatele soovituslik palga orientiir, mis vabastaks nad kohustusest oma töösuhet selgitada. Kui sellest seltskonnast tekiks 1000 maksulae maksjat, annaks see täiendavalt aastas 15 miljonit eurot maksutulu.Sotsiaalmaksu lagi on kehtestatud näiteks Austrias, Tšehhis, Saksamaal, Kreekas, Itaalias, Luksemburgis, Hollandis, Slovakkias, Hispaanias, Rootsis, Kanadas, Iisraelis, Mehhikos ja Türgis.- Hetkel kuum
Sirje Potisepp: peaminister, tubli! Aga julgeolek on laiem mõiste
Kõige rohkem ootan uuelt valitsuselt pikaajaliste eesmärkidega strateegilist tööstuspoliitika kujundamist, kirjutab toiduliidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kõige rohkem ootan uuelt valitsuselt pikaajaliste eesmärkidega strateegilist tööstuspoliitika kujundamist, kirjutab toiduliidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tootjahinnad kahanesid kuuga pisut
Tööstusettevõtete küsitud hinnad on nii sise- kui välisturgudel püsinud ühetaolisel tasemel juba kaheksa kuud, ka impordihinnad on langenud, selgub statistikaameti andmetest.
Tööstusettevõtete küsitud hinnad on nii sise- kui välisturgudel püsinud ühetaolisel tasemel juba kaheksa kuud, ka impordihinnad on langenud, selgub statistikaameti andmetest.
Liitu Äripäeva uudiskirjaga, mis toob sinuni iga päev olulised majandusuudised!
Pangamurede laabumine tõi USA börsidele kergenduse
USA peamised aktsiaindeksid liikusid täna pärast nädalavahetuse Credit Suisse'i ülevõtuteadet kergendatult ülespoole.
USA peamised aktsiaindeksid liikusid täna pärast nädalavahetuse Credit Suisse'i ülevõtuteadet kergendatult ülespoole.
Reaalajas börsiinfo
See, mis on kohalikule turistile tavapärane, paneb välismaalase rahakotiraudu avama
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
Emotsionaalne esinemine Gaselli Kongressil: et maal äri ajada, pead olema lihtsalt hea inimene
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Otse Ukrainast: Eesti firma liigutas tüki tootmist Kiievi lähedale "Tulime siia ikkagi äri tegema."
Tartu saunakerisetootja HUUM viib pea kolmandiku tootmisest sõjas olevasse Ukrainasse. Ettevõtte juhi Siim Nellise sõnul aitab ukrainlasi kõige rohkem see, kui neil on tööd.
Tartu saunakerisetootja HUUM viib pea kolmandiku tootmisest sõjas olevasse Ukrainasse. Ettevõtte juhi Siim Nellise sõnul aitab ukrainlasi kõige rohkem see, kui neil on tööd.
Raadiohommikus: näpunäited, kuidas võita investori süda (ja raha)
Äripäeva raadio teisipäevane hommik toob kuulajateni nõuandeid, kuidas pääseda ligi investori rahakotile, aga ka Eesti šokolaadimeistri edusammud Aasias ja Venemaa-Hiina suhete viimase seisu.
Äripäeva raadio teisipäevane hommik toob kuulajateni nõuandeid, kuidas pääseda ligi investori rahakotile, aga ka Eesti šokolaadimeistri edusammud Aasias ja Venemaa-Hiina suhete viimase seisu.
Nädala lood. Krüptoidu vangerdas luksuskinnisvaraga, pangapaanika ning uus firma tahab börsile
Äripäeva lugejad huvitusid sel nädalal enim euriborist, pangapaanikast ning kinnisvaraga vangerdanud krüptoidust Change.
Äripäeva lugejad huvitusid sel nädalal enim euriborist, pangapaanikast ning kinnisvaraga vangerdanud krüptoidust Change.
Küpsised
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.
- Luban kõik
- Ainult vajalikud
- Muudan eelistusi