Küberkaitse tipptegija hoiatab: väikeäri ja jaeinvestor satuvad üha enam kelmide ohvriks
Viimastel aastatel on investeerimiskelmuste arv selgelt kasvanud, mis annab märku rünnakute muutumisest professionaalsemaks, ütles end Eesti e-entusiastiks ja hingelt kübersaadikuks nimetav Anett Numa.
Küberekspert Anett Numa tõi Äripäeva raadio saates välja mitu levinumat viisi, kuidas küberrünnakud ja pettused tänapäeval toimuvad, pidades silmas just investoreid ja ettevõtteid.
Krüptomaailmas tuntud ettevõte, mille peakontor asub Eestis, kaotas rünnaku tagajärjel 3 miljonit eurot. Osa rahast õnnestus aasta hiljem tagasi saada.
Eesti masinatööstusettevõttes Hekotek toimus maikuus küberrünnak. Telefonikelmid tinistasid firma töötaja ja kandsid firma kontolt välja sadu tuhandeid eurosid.
Kuigi küberturvalisuse vajalikkus on üha enam ettevõtjate ja juhtide teadvusesse imbunud, leidub valdkonnas palju teadmatust ning selgust vajavaid küsimusi.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 10. novembril taotlusvooru ettevõtetele, kes soovivad parandada ressursitõhusust, energiatõhusust või asendada ohtlikke aineid ohutumatega. Taotlusvooru eelarve on 9 miljonit eurot ja taotluste eeltäitmine algab 27. oktoobril.