- OMX Baltic−0,04%297,24
- OMX Riga0,33%919,57
- OMX Tallinn0,49%2 026,77
- OMX Vilnius0,07%1 219,34
- S&P 500−0,24%6 395,78
- DOW 300,04%44 938,31
- Nasdaq −0,67%21 172,86
- FTSE 1001,08%9 288,14
- Nikkei 225−1,51%42 888,55
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%93,77
- OMX Baltic−0,04%297,24
- OMX Riga0,33%919,57
- OMX Tallinn0,49%2 026,77
- OMX Vilnius0,07%1 219,34
- S&P 500−0,24%6 395,78
- DOW 300,04%44 938,31
- Nasdaq −0,67%21 172,86
- FTSE 1001,08%9 288,14
- Nikkei 225−1,51%42 888,55
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%93,77
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas hakkavad masu-järgsed tehingud erinema masu-eelsetest?
Ernst & Youngi hiljuti tehtud uuringus avaldavad ettevõtete juhid, kuidas nende arvates majanduslanguse järgsed tehingud hakkavad erineva majanduslanguse-eelsetest.
Ernst & Youngi tehingutenõustamise osakonna juhtivkonsultant Lili Kirikal teeb kokkuvõtte uuringu mõnedest tulemustest, mis on ka Eesti kontekstis juba aktuaalseks muutunud.
Kuigi kellelgi ei ole kahtlust, et hoolimata masust tehakse ettevõtetega tehinguid edasi, peab uutes oludes toime tulema oluliste piirangutega. Piirangute hulgas on loomulikult finantseerimise keerukus ja investorite ebakindlus, aga ka näiteks ettevõtte õiglase hinna leidmise keerukus ebakindlas majanduskeskkonnas.
tähtsuse ja vajaduse suurenemine ning vähesem paindlikkus ettevõtte „vigade“ suhtes;
Nende piirangutega toimetulekuks kasutatakse vastavalt ülalmainitud uuringule järgmisi meetmeid:• Suurenenud tähelepanu tehingu väärtust mõjutavatele aspektidele, sealhulgas ka keerukamate hindamismudelite kasutamine;• Due diligence’i
• Erinevate tehingustruktuuride kaalumine.
Nendest punktidest just viimane äratas mu tähelepanu. Nimelt on Eestis masu-eelsel ajal pigem olnud tüüpilised sellised tehingud, kus ostja ja müüja lepivad kokku ühe kindla summa, millega tehing tehakse ning ei hakata ostu-müügi lepingut keeruliseks tegema igasuguste peente tehingustruktuuri skeemidega. Kuid just need skeemid hakkavad masu-järgselt palju olulisemat rolli mängima, kuna suureneb nende roll tehingu väärtuse määramisel ning finantseerimisriskide vähendamisel.
Vastavalt Ernst & Young-i spetsialistide arvamusele saavad tähtsaks järgmised aspektid tehingu struktuuri juures:• Tehingu tasu (osaline) edasilükkamine vähemalt 1 aasta võrra;• Müüjapoolne tehingu finantseerimine – see võib muuhulgas tähendada ka seda, et müüja annab tehingu finantseerijale teatud garantiid mingi perioodi jooksul;• Müüja säilitab ettevõttes vähemusosaluse;• „Earn-outs“ mehhanism ehk selline skeem, kus lõplik ostuhind kujuneb ettevõtte praeguste ja tulevaste tegelike tulemuste põhjal;• Ühisettevõtted.
Hetkel kuum
Miks on vaja selliseid keerulisi skeeme? Vastus on lihtne – selleks, et tehing üldse tehtud saaks. Masu-järgsel turul peab müüja enda kanda võtma teatud hulga riske selleks, et oma ettevõtte eest mõistlikku hinda küsida. Tehingu tasu edasilükkamine või sidumine tegelike tulemustega vähendab ostja riske seoses sellega, kas ettevõtte eest tasutud hind on ettevõtte õiglast hinda väärt või mitte. Samuti aitavad kõik ülatoodud tehingu struktuurid oluliselt kaasa tehingu finantseerimisele, mis on masu-järgsel turul üks põhilisi kitsaskohti.
Seetõttu võiksid ettevõtete müüjad juba aegsasti mõelda ülaltoodud variantidele ning neid potentsiaalsele ostjale välja pakkuda juba kõige varasemates läbirääkimisfaasides. On oluline aru saada, et „vanade“ tehingu struktuuride juures võivad ostja hirmud ja riskid oluliselt mõjutada tema poolt pakutavat hinda või üldse valmisolekut tehingut sooritada ning on tõenäoline, et tehing jääb katki just nende hirmude tõttu.Viidatud uuringuga „Why Capital Matters?“ on võimalik tutvuda Ernst & Young’i kodulehel.
Enimloetud
Viimased uudised
Omanik võttis 6,7 miljonit dividende
Oja ja Tapver sõeluvad makromürast kasulikke märke
Suur eeskuju on Oleg Gross
Suur eeskuju on Oleg Gross
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele