Kas 2011 on järjekordne kullaralli aasta?

Viimastel kuudel on maailma vapustanud traagilised sündmused Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas. See on tõestanud jälle miks kulda peetakse väärtuslikuks. Jaanuari ja veebruari sündmused on tõstnud kulla hinda 5 nädala kõrgeimale tasemele, makstes 1410 dollarit ühe untsi eest. Jaanuaris kauples kuld viimase viie kuu madalaimal tasemel, makstes alla 1310 dollari ühe untsi eest.

Kuid mitte ainult kuld ei ole rahutustega kerkinud, sama on ka nafta hind teinud. Kallis nafta on halb märk maailma majandusele. See võib endaga kaasa tuua edasisi hinnatõuse. Praeguseks on Liibüa naftaeksport kukkunud ligi neljandiku võrra, sest välismaised suurettevõtted nagu BP, Total, Eni, Shell, Statoil seiskasid oma töö. Eilse seisuga on Liibüa diktaator Gaddafi andnud käsu hävitada kõik Euroopa suunalised naftajuhtmed. Pinevate sündmustega on nafta hind kerkinud peaaegu 100 dollarit barreli eest.

Lisaks nafta kallinemisele võib ka inflatsioon saada globaalse majanduskasvu piduriks. Inflatsioon tähendab raha ostujõu langust. Hea kaitse inflatsiooni vastu on kuld ning seda on investorid ka arvesse võtnud.

Kuna inflatsioon on muutumas probleemiks kogu maailma majandusele, siis 2011. aasta võib olla see, kus me võime näha erinevaid riike sellepärast oma intressimäärasid tõstmas. See avaldaks aga otsest negatiivet mõju kulla hinnale.

Euroopa Keskpank võib tõsta intressimäärasid. Eurotsooni inflatsioon ulatus 2,4%-ni jaanuaris, mis on kõrgem kui oodatud 2%. Kõrgem inflatsioon võib keskpangale olla signaaliks kergitada baasintressimäära. Eurotsooni taastumine kogub hoogu ning rekordmadalale 1%-ni ei jää baasintress kindlasti ning see aasta võime kindlasti näha intressimuutust.

Inglismaa võib tõsta intressimäärasid. Jaanuari inflatsioon ulatus 4%-ni. Kui Inglismaa tõstab liiga varakult intressimäärasid, võib see nende majanduse taastumisele halvasti mõjuda. Inglise keskpanga nõukogus on üha rohkem hakatud pooldama intressimäärade tõstmist, mis näitab nõukogu sisest vastuolu sellele kuidas võidelda inflatsiooniga ning aidata kaasa majanduse taastumisele.

Hiina on tõstnud intressimäärasid, et võidelda kasvava inflatsiooniga. Hiina on kolmandat korda tõstnud intressimäärasid nelja kuu jooksul ja võib seda ka lähima kahe kuu jooksul teha. Oktoobris tõstis Hiina üle kolme aasta intressimäärasid selleks, et võidelda üha kasvava inflatsiooniga. Samuti  on Hiina oma pankadel käskinud väljastada vähem laene, et inflatsiooniga võidelda. 2010. aasta inflatsioon oli 3,3%, mis oli üle prognoostitud 3,1%. 2011. aastaks on Peoples Bank of China ehk Hiina keskpank seadnud inflatsiooniootuseks 4%. Jaanuari inflatsioonimäär oli 4,90%.

Ameerika Ühendriikide intressimäärade tõusu on keeruline prognoosida. 2010. aasta inflatsioon USAs oli 1,63%, mis on madalam võrreldes Euroopa või Hiinaga. Selle aasta jaanuari inflatsioon ulatus 0,48%. Ameerika töötusmäär oli 2011. aasta jaanuaris 9%, aasta varem oli see 9,7%. Seega on aastaga töötus vähenenud vaid 0,7%. Kuid kallinevad riiete, maavarade ja toiduainetehinnad võivad tõsta inflatsioonimäära ning siis on Föderaalreserv sunnitud intresse kergitama ja see võib juhtuda juba selle aasta teises pooles.

Kallinevad toiduainetehinnad tõstavad ebakindlust ning see võib tähendada kulla kallinemist. ÜRO globaalne toiduhindade indeks tõusis eelmine aasta 25%. Indeks, mis mõõdab 55 toiduaine nagu näiteks suhkru, liha, maisi, nisu hinda kallines 2009. aastal 20% ning on jätkuvalt kallinenud ka see aasta.

Kulla edasise kallinemise üheks peamiseks teguriks nähakse Hiina tarbijate nõudluse suurenemine. Igasugused kärped palkadele vähendaks kulla nõudlust. Kui Hiina otsustab juaani väärtusel, mis on viimastel aastatel kunstlikult madalal hoitud, lasta tõusta teiste valuutade suhtes, mõjutaks see otseselt Hiina eksporti. Tugevama juaani korral oleksid Hiina tooted kallimad teistes riikides ning see vähendaks Hiina tööliste sissetulekuid.

Juaani tõus dollari vastu võiks aidata kaasa inflatsiooni alanemisele, aga võib kaasa tuua ka sissetulekute vähenemise, mis omakorda vähendaks kulla tarbimist. Aastaid on Hiina ekspordi eeliseks olnud odav juaan 2010. aastal eksportis Hiina 3-korda rohkem Ameerika Ühendriikidesse kui ameeriklased Hiinasse. Kaubandusbilanss Hiinal Ameerikaga võrrdeldes järgmine: eksporditi 364,9 miljardi dollari väärtuses ning imporditi 91,9 miljardi dollari eest. Odav tööjõud ja head tootmisvõimalused on teinud Hiinast ühe suurima majanduse maailmas. Hiina majandus möödus eelmine aasta Jaapanist ning tõusis suuruselt teiseks Ameerika Ühendriikide järel.

Kui kuld läheb liiga kalliks, vähendaks ka see tarbimist.  Kui paljud inimesed oleksid nõus ostma kulda, mille maailmaturu hind on 2500 dollarit ühe untsi eest või 4000, 5000? Samuti tekib küsimus, et millised võimalikud stsenaariumid oleksid sellistesse hindadesse sisse kirjutatud?

Rainer Saad mänedžer ja finantsanalüütik