Valuutaturu keskne küsimus: kuhu läheb EURUSD

Tegemist on kahtlemata küsimusega, mis pakub huvi mitte ainult spekulantidele, vaid kõige laiemale avalikkusele, kuivõrd euro hind määrab ju nii meie igapäevase eluolu kui majanduse arengu.

Makromõjuga sündmuste kuhjumine on praegu erakordne ja fundamentaal-analüütikutel on kõvasti peamurdmist. Mis kaalub mille üles:

1. Rahutused Araabia riikides, kodusõda Liibüas - nafta kättesaadavus maailmas võib väheneda. OPEC küll suurendas tootmist, aga mis saab siis, kui ka maailma juhtivat naftatootjat, Saudi Araabiat haarab mäss? Nafta hinna tõus nõrgestab otseselt dollarit ja viib seega euro tugevnemisele.

2. USA majandus ilmutab selgeid paranemismärke, mida on kinnitanud enamik viimasel ajal avaldatud statistilistest näitajatest. Pole aga selge, kuidas see mõjub lähiperspektiivis dollarile – kas ta saab majanduse edenemisest jõudu või pigem nõrgeneb tänu aktsiaturgude kosumisele.

3. Euroopa majandus on süvenevate probleemide ees. Hinge vaakuvate ja reanimatsiooni vajavate majanduste hulka on astunud Portugal. Varumängijate pingil ootab juba Hispaania, mille krediidireitingut Moody’s eelmisel nädalal veidi ootamatult kärpis.

4. Euroopa Keskpank on (esialgu sõnades) kuulutanud sõja inflatsioonile ja ähvardab tõsta baasintressi, samal ajal kui muu maailm mõtleb eeskätt majanduse ergutamisele ja püüab hoida oma raha võimalikult odavana. EKP juhtide viimase aja jutukus on juba viinud euro tasemele, kus normaalne mõistus seda näha ei tahaks.

5. Jaapani maavärin kõigi oma väga keeruliste ja mitmetahuliste mõjudega kogu maailma majandusele. Kuivõrd jeeni käekäik on sarnaselt dollariga sageli pöördvõrdelises seoses aktsiaturgude käekäiguga, siis tormasid investorid reedel jeeni ostma ja viisid tema kursi üles. Aga mis saab edasi? Kuidas mõjutab juhtunu läbi jeeni kõiki teisi valuutasid?

Aga nagu ma ei väsi kordamast – igapäevases kauplemises ei tohi fundamentaalanalüüsi sohu sattuda. Abi saab pigem väga lihtsatest tehnilise analüüsi meetoditest.

Mina kasutan trendi hindamisel põhiliselt kombinatsiooni kahest indikaatorist – CCI (mõõdab hetke hinna hälvet statistilisest keskmisest) ja ATR (ajaperioodi kõrgeima ja madalaima hinna vahe). Lisaks muidugi trendijooni ning vastupanu- ja toetustasemeid, millena põhiliselt käsitan tippe ja põhjasid.

Kui tahan hinnata olukorda lühikeses (kuni nädala) perspektiivis, vaatan 4 tunni kaarti (H4), ja kui pikas (kuni kuu) perspektiivis, siis päeva kaarti (D1).

Hetkeolukorda analüüsides võib D1 kaardi põhjal kindlalt öelda, et EURUSD 10. jaanuaril 1.29 tasemelt alanud tõusutrend ei ole selgeid lõppemise märke üldse andnud, ehkki paljud analüütikud (soovides nii väga pakkuda soovitut tegelikkuse pähe) ruttasid eelmisel nädalal juba suunamuutust kuulutama.

Mis analüütikuid ja kauplejaid nii väga erutas, näitab kenasti H4 kaart - EURUSD läks selles ajaraamis langusse naistepäeval ja kukkus peale paaripäevast kõhklust kiiresti 170 punkti. Paraku pöördus suund uuesti reede õhtul vahetult enne turu sulgemist. Seega – NB! - mõlemas olulises ajaraamis sulgus EURUSD kindlalt „pullide“ poole peal.

Mis saab edasi, sõltub nüüd eeskätt sellest, kuidas saab hind hakkama H4 kaardi vastupanutasemete (tippude) murdmisega – esmalt on teel 1.3941, siis 1.3988 ja 1.4035. Viimane on ühtlasi vastupanutase D1 kaardil, mis tähendab, et sellest läbimurdmine avaks juba tee üle 1.42.

Kui aga hind võtab siiski suuna alla, siis H4 kaardi põhjal võime öelda, et läbimurre 1.3753 tasemest lubab jälle tõsisemalt mõelda langustrendist, ja siis on juba sihikul vähemalt 1.35.

Kodanikuna jään minagi pöialt hoidma, et euro tõesti lõpuks olulisel määral odavneb. Kauplejana tunnen aga rõõmu, kui hind liigub kiiresti ja otsustavalt, olgu siis alla või üles.