Euro püsib seni hästi

Põhivaluutasid omavahel võrreldes ilmneb, et tegelikult kallinesid nädalaga mõlemad – dollar 3,7 ja euro 0,9 protsenti. Nädala tõusja oli jeen (4,6 %) ja nädala langejad Uus-Meremaa dollar (-3,15 %) ja Austraalia dollar (-3,33 %).

Septembriga on jeen kallinenud 7,74 ja USA dollar 7,03 %, euro hind aga langenud vaid 0,66 protsenti. Suurima miinuse on teinud loomulikult Šveitsi frank (-6,59 %), tänu riigi keskpanga interventsioonile.

Nende numbrite põhjal saab väita, et turud võivad küll olla kaotanud usu Kreeka pääsemisse ja võibolla ka euroala võlakriisi rahumeelsetesse lahendustesse, kuid tegelik euro väljamüük pole siiski veel alanud. Euroopa poliitikud ja keskpankurid ei ole endiselt teinud midagi veenvat, on aga õnnestunud aja venitamises.

Viimasele nädalale andis otsustava suuna USA Föderaalreserv, mille rahapoliitika komitee kahepäevaselt istungilt ootasid turud otsustavaid meetmeid majanduse abistamiseks odavama rahaga. Kuigi mõned vaatlejad küll ettevaatlikult märkisid, et Fed võib ka lootusi petta, siis ikkagi vähesed uskusid, et ta seda ka teeb.

Ainsa meetmena välja käidud „operatsioon Twist“, mille käigus korjatakse turult ära 400 miljardi dollari eest pikaajalisi võlakirju ja asendatakse need lühiajalistega, oli ette teada. Sisuliselt on aga tegemist vaid rahandustehnilise meetmega, mis mõjutab pikaajaliste laenude intresse, ent ei too majandusse rahamassi juurde.

Kui meenutada, mida Föderaalreservi juht Ben Bernanke on viimasel ajal rääkinud, sobitub kõik küll loogiliselt paika. Nimelt hakkas Bernanke mingist hetkest rääkima, et keskpank ei saa võtta täit vastutust majanduse ja tööturu elavdamise eest, vaid see on ikkagi ennekõike valitsuse ülesanne.

Nüüd näitaski Fed valitsusele ja aktsiaturgudele iseloomu, mis tähendab, et vähemalt lähiperspektiivis peaksid aktsiaturud jääma allapoole merepinda ja dollar tugevaks. Kui vaadata näiteks SP500 indeksi kaarte, siis ka tehniline analüüs kinnitab, et tegemist on pikemaajalise langustrendiga, mis võib kesta veel kuid.

Siiski tuleb arvestada, et turud on läbi teinud sedavõrd kiire ja järsu languse, et suure tõenäosusega peaks lähiajal toimuma ajutine korrektsioon. Kuivõrd uue nädala majanduskalender on suhteliselt tühi, võib suunamuutuse põhjustada mis iganes vähegi positiivne uudis, näiteks Euroopast.

Praeguseks on täiesti selge, et Kreeka maksejõuetust lükatakse kõigi vahenditega edasi, isegi kui seda lõplikult vältida ei õnnestu. Kreeka rahandusministri ettevaatamatu väide, et parim lahendus oleks „organiseeritud maksejõuetus“, kus üleüldiselt lepitakse kokku 50 protsendi võlgade mahakandmises, võib küll olla täiesti õige jutt, aga seda ei taha euroala otsustajad isegi kuulda.

Lähima positiivse uudise rolli võibki mängida teade, et Kreeka on jõudnud „troikaga“ kokkuleppele. Samuti võib eeldada, et lähiajal kuuleme meetmetest Euroopa panganduskriisi leevendamiseks, eeskätt Prantsusmaa pankade rekapitaliseerimiseks.

Kauplejatel soovitaks algaval nädalal kindlasti vaadata mõlemas suunas – eeldused on tugevad selleks, et dollar annab ajutiselt pisut järele.