Turg ootab ajendeid euro müügiks

Isegi kui kaubelda vaid ühe või mõne valuutapaariga, on turu üldise loogika mõistmiseks alati kasulik vaadata, kuidas liiguvad muud põhilised valuutad, samuti tähtsamad aktsiaindeksid (või vähemalt SP500), ning jälgida eeskätt muutusi või hälbeid erinevate kauplemisinstrumentide omavahelises korrelatsioonis. Möödunud nädalal kukkus üldisest pildist selgelt välja just euro.

Aktsiaturud liikusid kogu eelmise nädala sujuvalt üles ning nädala kokkuvõttes tõusid 7 protsenti. Austraalia ja Uus-Meremaa dollar tugevnesid USA dollari suhtes kumbki üle 5 protsendi. Samas euro kurss dollari suhtes kerkis vaid 1,3 protsenti ning kogu turuga võrreldes nõrgenes euro 0,67 protsenti.

Asjaolu, et euro ei läinud riskiralliga kaasa, annabki alust oletada, et alanud nädalal eeldab turg, et Euroopa Keskpank (ECB) alandab neljapäeval baasintressimäära veel 25 baaspunkti võrra või lõpeb Euroopa Liidu 8.-9. detsembri tippkohtumine fiaskoga või siis juhtuvad mõlemad.

Et euroala vajab hanguva majanduse taustal järjekordset intressikärbet, on tänaseks üsna selge. Erinevad märgid ja indikaatorid näitavad, et uue kärpe toimumise tõenäosus juba detsembris on üle 80 protsendi.

Loodetavasti ei saa siin takistuseks psühholoogiline aspekt, mida ei tohi kunagi alahinnata. Nimelt tähendaks uus kärbe seda, et ECB uus president Mario Draghi on juba ametisoleku kahe esimese kuuga nullinud ära kogu tema eelkäija Jean-Claude Trichet’ varasema tegevuse ja „pärandi“. Mis oleks ühelt poolt iseäranis vapper ja samal ajal muidugi ka väga mõistlik ja tervitatav tegu.

Euroopa tippkohtumise tulemusi - või õigemini tulemuslikkust – ennustada on siiski veel raskem, sest Prantsusmaa ja Saksamaa arusaamades ei ole vähemalt nähtavalt toimunud selliseid muutusi, mis lubaksid vaadata tulevikku optimistlikult. Mõned vaatlejad on küll kusagilt ridade vahelt just nagu välja lugenud, et Angela Merkeli vastuseis ECB rolli muutmisele (ja võlakirjainterventsioonidele) võib hakata murenema, kuid see on esialgu siiski soovitu pakkumine tegelikkuse pähe.

Tippkohtumise eel on ennekõike oluline, kuidas lõpeb tänane Merkeli ja Sarkozy’ kohtumine, ning loomulikult tasub hoolega jälgida, milliseid kommentaare ja seisukohti tuleb Saksamaa ametlikest või ka ametlikele lähedalseisvatest anonüümsetest allikatest.

Kui Saksamaa jääb oma senisele joonele kindlaks ka tippkohtumisel, nii et kokkulepetele ka seekord ei jõuta, võib see mõnede käsitluste kohaselt tähendada, et Saksamaa ise plaanib euroalast väljuda ning on seni tegelnud vaid aja võitmisega, et teha ära vajalikud ettevalmistused.

Käesolev nädal toob lisaks Euroopale riburada muidki intressiotsuseid. Teisipäeval Austraaliast ja Kanadast, kolmapäeval Uus-Meremaalt, neljapäeval Suurbritanniast. Prognooside kohaselt alandab ainsana baasintressi Austraalia keskpank (seniselt 4,5 protsendilt 4,25-le).

Suurbritannia puhul on tavakohaselt oluline mitte intress, vaid see, kas keskpank otsustab suurendada võlakirjaostude mahtu. Möödunud nädalal avaldas Fitch kommentaari, mille kohaselt AAA riikidest võivad pikemas perspektiivis suurimad probleemid oodata just Ühendkuningriike, mille fiskaalprojektsioonid on ääretult kehvad.

Võlakirju müüvad sel nädalal oksjonitel Prantsusmaa (teisipäeval) ja Portugal (kolmapäeval).