• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik avalikustab võimalikult vähe dokumente

    Just selline on mulje on jäänud, kui vaadata riigiasutuste ja ministeeriumide dokumendiregistreid.

    Iseenesest näitab register selle asutuse aga ka riigi läbipaistvust. Dokumendiregister on avalikkuse jaoks ning nende kasutamine ajakirjanikutöös igapäevane asi. Ma ei kujuta ette, kui paljud ettevõtjad seda kasutavad või kas nad sealt midagi üles leiavad, kuid ennast mitte just kõige kogenematuks dokumendiotsijaks pidades tekib tihtipeale tunne, et sind lollitatakse. Mõnede asutuste registrid tekitavad mulje, et keegi teab täpselt, mis infot avalikkusele sööta ja mida on targem enda teada hoida.
    Äripäev on kirjutanud, kuidas Harku vallavalitsus salastas 75 aastaks preemia ja puhkusetoetuste käskkirjad, ja sellest, et töötukassa „uuenduskuuri” läbi teinud registris sai enamik dokumente juurde märke AK ehk asutusesiseseks kasutuseks. Samuti sellest, kuidas riigikantselei ja presidendikantselei on 75 aastaks salastanud lähetus-ja koolitusdokumente või lepinguid.
    Punkti avaliku teabe seadusest, millega dokument asutusesiseseks tunnistada, leiab alati – näiteks ärisaladuse või isikuandmete kaitse. Nii ei saa avalikkus teada, mida see asutus firmalt, millistel tingimustel ja mis raha eest ostab. Ka lähetuskäskkirjad on varjatud ja me ei saa teada, keda, kuhu ja mis põhjusel lähetatakse ning mis riik sellest kasu saab. Lähetusaruandeid, kust seda võiks hiljem välja lugeda, pole aga mina registrites kohanud. Tallinna dokumendiregistris on salajased ka hüvitiste ja lisatasude käskkirjad, mõnes kohas ka mobiili-ja autokompensatsioonid. Asutuse väljastatud garantiikirjades näeme vaid, et  garanteeritakse näiteks 12 inimese õhtusöök restoranis, kuid kes seal osalevad ning mis summadest jutt käib – seda avalikkusele ei öelda.
    Oleks kohatu tembeldada kõik riigiasutused või ministeeriumid info varjajateks. Läbipaistva dokumendiregistri eest väärib kiitust keskkonnaministeerium.
     
    Autor: Kadri Jakobson, Vilja Kiisler
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.