Maris Lauri: jaanuar tõi optimistlikumad meeleolud

Kasvanud nõudlus, seda eelkõige ELi fondide ja CO2 kvootide toel, kiirendas hinnatõusu ehituses: aasta keskmine hinnatõus ulatus 4,6% (aasta varem 3%) ning mõneti üllatuslikult ei kallinenud kõige enam mitte tööjõud (6,1% vs 7,7% 2011.aastal), vaid masinad ja seadmed (7,2% vs 2%). Tõenäoliselt on põhjus selles, et suurem osa väikeehitajaid kasutavad renditud seadmeid ja masinaid, kuid intentiivse ehitustegevuse tõttu on nendest nappus kätte tulnud, mis võimaldab ka hindu tõsta.

Sel aastal võib oodata inflatsiooni jätkuvat vähenemist Eestis ja ka eurotsoonis, kuid – nagu alati – on olemas terve hulk tegureid, mis võivad asja ka teistsuguseks pöörata. Majandusseis Euroopas ja kogu maailmas nõrgeneb, see peaks hinnatõusu ohjama. Kuid – nagu juba mitu aastat – võivad poliitilised riskid lennutada kõrgustesse nafta hinna (seda vaatamata kildagaasi kasvavale kasutusele Ameerikas) ning kehvad ilmad tõsta oluliselt põllumajandussaaduste hindu. Mitmete suuremate majandusjõudude keskpankade käitumine viitab ka sellele, et hoogustuv rahatrükk võib üldist inflatsioonifooni sel aastal hakata tõstma. Küsimus on selles, kuidas käitub sellises seisus Euroopa Keskpank. Prantsuse president Holland on juba nõudnud „samme“ euro tugevnemise ohjamiseks – tugev euro teeb ekspordi keerulisemaks (negatiivne mõju majanduskasvule) ja suurendab impordi konkurentsivõimet – eks näib, kuivõrd tema üleskutset kuulda võetakse. Tõenäoline on siiski see, et Euroopa Keskpank vähemalt esialgu rahatrükiga väga suure innuga kaasa ei lähe.

Sisemaiseks hinnatõusu teguriks võib osutuda palgakasv – palganõudmised on tuntavalt tugevnenud ning nende mõjujõud tööjõu kasvava nappuse tõttu tugevnenud. Kuna tootmismahtude kasvatamine on keeruline – aga mitte lootusetu -, siis tuleb ettevõtjatel tõenäoliselt leppida pisut tagasihoidlikuma kasumikasvu ja tugevama palgatõusuga. Kasumite vähenemist aitaks ära hoida automatiseerimine ja üldisem tootmise ümber korraldamine, kuid see protsess ei ole kindlasti kiire, seda enam, et investeeringuteks ressursside leidmine on paljude ettevõtete jaoks probleem. Nimelt eelistavad pangad endiselt suuri, monopoolseid ja eksportivaid ettevõtteid, suurimaid muutusi aga vajavad väiksemad ja tihtipeale eelkõige siseturule orienteeritud ettevõtted.

Pangandus

Muidugi on selle juures positiivne, et ettevõtetele antud laenud maht on 2012.aasta viimastel kuudel kasvanud (aastakasv 3,4%), kuid samas on majapidamistele antud laenude maht endiselt languses (2,2%), mistõttu kokkuvõttes on laenuportfell Eesti pankades kasvanud aastaga vaid 0,1% ehk vähem kui inflatsioon.

Laenude kehva kasvu juures on hoiused endiselt selgel kasvutrendil: kogu kasv oli eelmisel aastal 9%, kusjuures residentide hoiused suurenesid 9,2%. Näruste intressimäärade tõttu on põhiline osa rahast liikunud nõudmiseni hoiustesse – nende kasv oli 29,4%. Ettevõtete finantsseisu paranemisele osutab nende hoiuste 10%-ne kasv (2011.aastal 2,2%). Majapidamiste hoiuste kasv on pidurdunud 7,7%-le (10,6%), põhjused peituvad nii kasvanud kulutamises (vt edasi) kui ka hinnatõusus.

Olulisi trendimuutusi 2013.aastal oodata pole, kuid majandusele oleks ilmselgelt parem kui rohkem raha jõuaks ettevõtete investeeringutesse. Eriti vajaksid investeerimisel toetust väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtted ning koduturul tegutsejad. Kahjuks eelistavad pangad endiselt suuri, tuntud ja eksportivaid ettevõtteid, ehitus ja kinnisvarasektorit ning arusaadavalt olulise turujõuga ettevõtteid.

Jaekaubandus