Meie tänased probleemid maksuõiguses on mujal. Ühemehe-OÜ kaudu teenuse osutamine pole nii levinud, et dividendi täiendava maksustamisega riik midagi märkimisväärset saavutaks. Pigem peaksime tegelema käibemaksupettustega, mis viivad käibemaksulaekumistest välja mitmeid, kui mitte kümneid protsente.
Tänane käibemaksusüsteem sisuliselt sponsoreerib organiseeritud kuritegevust, mis petab riigilt käibemaksu välja. Lisaks paneb maksumaksjat nördima see, et riik püüab kaotatud käibemaksu sisse nõuda heausksetelt ostjatelt, ja kuna probleem asub kuskil massiivse ja kolossaalse vahepeal, siis kohtud sellega ka nõustuvad. Ka peaksime pigem tegelema Eesti äriühingu tulumaksu propageerimisega Euroopas, et sellest saaks uus Euroopa-ülene äriühingu tulumaksusüsteem. Dividendide sotsiaalmaksustamise kontekstis peaksime ka kaaluma, kas tulumaksumäär ja sotsiaalmaksude määrad peaksid olema paremas tasakaalus.
Tegelikult peaksime ühiskonnana endalt küsima: mida me ettevõtjatelt soovime. Koorida neilt maksuraha või töökohtade loomist? Ma usun, et töökohtade loomine on primaarne, kõik muu, isegi maksutulu (!), järgneb sellele. Kuna töökohtade loomise anne, oskus ja tahtmine on vaid vähestel, kuid aitab paljusid nii era- kui avalikust sektorist, siis pigem peaksime endalt küsima: kas oleks mõistlik vabastada ettevõtjad igasugustest maksudest ja kergendada neile kehtivaid regulatsioone?
Selline samm võiks tõesti arendada ettevõtluskultuuri ja -mitmekesisuse uuele tasemele. Mulle meeldiks Eesti, mis kihaks ettevõtlusest, kus inimestel on võimalik valida paljude (omavahel mh palgaga konkureerivate) tööandjate vahel. Võib-olla oleks hoopis suurem kasu sellest, et lähiriikide ettevõtjad Eestis kehtiva maksuvabastuse tõttu oma töökohad Eestisse koliks, kui mõne dividendi maksustamisest paari sotsiaalmaksuga?
Lisaks tekiks erinevate regulatsioonide vähendamisest positiivne lumepalliefekt: vähem regulatsioone vajab vähem ametnikke, kes regulatsioonide täitmist kontrollivad ja ametnikke, kes esimesi ametnikke juhivad, ja vähem ametnikke vajab vähem kinnisvara, mis nõuab omakorda vähem kulusid ja juhtimist.
Selles valguses ei ole mõistlik karistada ettevõtjaid täiendavate maksudega, vaid pigem kulutada energia rohkem kasu andvate küsimuste leidmisele ja lahendamisele.