- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Majanduskasvu võti peidus nutikuse kivi all
Majanduskasvu suurendamine lasub peaasjalikult ettevõtjate õlgadel. Ettevõtlusele lisab aga enim hoogu innovatsioon ehk maakeeli nutikus.
Äripäev on endist viisi seisukohal, et vähem riiki on ettevõtluse vaatevinklist igal juhul parem. Nõnda lasub ka majanduskasvu vedamine ja sisemajanduse kogutoodangu (SKP) kasvatamine peaasjalikult ettevõtjate õlgadel, ehkki mõistagi on ka riigil siin oma oluline roll täita. Ettevõtlusele endale lisab aga enim hoogu innovatsioon ehk maakeeli nutikus.
Viimasel ajal hoogsalt käima läinud arutelu majandusliku stagnatsiooni, riigi laenamise ja olulistesse suurprojektidesse investeerimise, palkade ja tootlikkuse suhte jms teemadel ei ole kerkinud tühjalt kohalt. Kvantitatiivse majanduskasvu kõrval on õhus selgelt vajadus kvalitatiivse muutuse järele. Selle juures on vaja nii ühiskondlikku diskussiooni, kuid veel enam ettevõtjate järjepidevat tegutsemist.
Riigi ülesanne on hoida ettevõtluspeenra (õiguslikku) raamistikku ning hoolitseda, et võrsetel oleks piisavalt ruumi kasvada. Ettevõtjad vastavad aga päevast päeva praktilises plaanis küsimusele, kust tuleb raha – nemad seda ju (juurde) teevadki.
Mõistagi tasub riigil kaaluda ka võimalust võtta ühiskondlikult oluliste asjade tegemiseks laenu. Ehkki meie rahanduspoliitika otsustajad suhtuvad sellesse ülimalt konservatiivselt, nagu võib lugeda rahandusminister Jürgen Ligi sulest arvamusküljel, ei saa seda võimalust siiski kinnisilmi kõrvale lükata.
Sõna otseses mõttes puu otsas raha ju ei kasva. Ent kaudses mõttes potis saab seda kasvatada küll, kui pidada silmas tänase lehe põhilugu edukast idufirmast Click & Grow. Igaüks neist tuhandetest äriideedest, mis on ettevõtluskonkursile Ajujaht esitatud, mõistagi nii kaugele ei jõua. Kuid nutikuse olemasolu vääramatuteks tõenditeks on need kindlasti.
Eesti võib olla küll parajalt mõnus paik oma nutika toote või teenuse arendamiseks ja testimiseks, aga edu korral minnakse siiski võimalikult kiiresti mõnele suurele välisturule, või suisa alustataksegi sealt. Taoline nutikuse eksport on heaks eelduseks paljuoodatud lisandväärtuse ja tootlikkuse suurenemisele ning seeläbi üldisele majanduskasvu hoogustumisele.
Kuna suur osa innovaatilisusest on seotud IT-valdkonnaga, saab siinkohal küsida, kas riik on teinud omalt poolt kõik, et seda valdkonda edendada. Paraku vist mitte. Olukorras, kus räägitakse 7000 potentsiaalsest vabast töökohast IT sektoris, ei ole märgata igasse Eestimaa nurka piltlikult öeldes kerkimas IT-koole. Õigupoolest pole ju selleks (lisaks õpetamisele) palju muud vaja kui lauda, tooli ja arvutit. Hea vähemasti, et välismaiste spetsialistide Eestisse tulekut lihtsustamisest on aru saadud.
Võib tekkida küsimus, et kui kõik hakkaksid tegelema ainult lennukate ideedega, kes siis igapäevase töö ära teeb. Esiteks võib nii uuringutele kui kogemusele toetudes kinnitada, et kõigis inimestes kindlasti ei ole nii palju ettevõtja soont. Ning teiseks muutub totaalse hõrenemise korral aina atraktiivsemaks ka n-ö tavapärastel turgudel, mis siis omakorda uut lainet ettevõtjaid sinna meelitab.
Autor: 1185-aripaev
Enimloetud
3
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Viimased uudised
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele