• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Omavalitsustele suurem finantsvabadus

    Kohalike valimiste eel sai avalikkus sõltumata kandideerivast parteist või valimisliidust palju kuulda, kuidas järgmisel neljal aastal läheb elu konkreetses omavalitsuses paremaks. Nüüd saab osa nendest lubajatest võimule. Kahjuks jäävad aga paljud valimislubadused täitmata, sest omavalitsuste rahalised võimalused kohaliku elu korraldamiseks on üpris piiratud, tõdeb Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.

    Järgmisteks omavalitsuste valimisteks tuleks teha Eestis kaks olulist muudatust. Vähendada valdade arvu ning anda omavalitsustele suurem finantsautonoomia.
    Äripäeva ajakirjanik Väinu Rozental tegi valimiste eel kõigi omavalitsusjuhtide seas küsitluse. Ta uuris, mida saab omavalitsus ise ja ka riik teha omavalitsuste tulubaasi kasvatamiseks. Vallavanemad ja linnapead pidasid omavalitsuse võimalusi ahtaks. Mainiti elanike arvu kasvatamist, ettevõtluse soodustamist, bürokraatia vähendamist, koostööd teiste omavalitsustega ning investeeringutele erinevate toetuste taotlemist.
    Omavalitsustel on vähe finantshoobasid kohaliku elu arendamiseks ja suunamiseks. Rahakoti rauad on tugevalt keskvalitsuse käes ning Toompeal istuvad riigikogu liikmed ei ole olnud huvitatud praeguse olukorra muutmisest.
    Esmaspäevase Äripäeva vahendusel pakkusid omavalitsusjuhid välja rea erinevaid ideid, kuidas võiks omavalitsuste finantsvõimekust parandada. Mitmete ettepanekute üle tasuks pärast valimisi rahulikumas õhkkonnas debateerida. Keskendun järgnevalt ainult ideedele, mis puudutasid tulumaksu.
    Omavalitsuste peamiseks tuluallikaks on üksikisiku tulumaks, millest 11,57% läheb omavalitsustele. Tulumaksu arvestusega on aga mitmeid probleeme. Näiteks pannakse jaotamine paika kord aastas ehk kui inimene aasta jooksul vahetab elukohta, siis tulumaks laekub kuni aasta lõpuni edasi tema eelmisesse koduvalda või -linna. See on ebasoodne kiiresti elanike arvu kasvatavatele omavalitsustele.
    Teine muudatusettepanek on seotud sellega, et valla- või linnaelanikud ei pruugi käia tööl nende elukohaga samas omavalitsuses asuvas ettevõttes. Osa omavalitsusjuhte on seisukohal, et tulumaksu jagamisel tuleks lisaks inimese elukohale arvestada ka tema töökoha asukohta.
    Lisaks üksikisiku tulumaksule soovivad omavalitsused saada enda eelarvesse ka osa ettevõtte tulumaksust. See ärgitaks valdu ja linnu senisest rohkem konkureerima erainvesteeringute pärast.
    Omavalitsusjuhid olid ühtlasi arvamusel, et tulumaksumäära osas võiks omavalitsustel olla rohkem sõnaõigust. Kui praegu on Eestis tulumaksumäär 21%, siis võiks omavalitsusel olla võimalik seda määra teatud piirides ise muuta. Näiteks kergitada või langetada 3%.
    Veel pakkusid omavalitsusjuhid tulubaasi suurendamise lahendustena välja suurema vabaduse kohalike maksude kehtestamisel. Turistide seas populaarsed vallad soovivad võimalust kehtestada turismi- või külastajamaks. Nii kogutud raha saaks kasutada avalike objektide korrashoiuks. Praegu on kohalike maksude kehtestamise võimalus marginaalne ja mõistlik ainult suurtele omavalitsustele. Erinevaid maksuideid oli veel mitmeid.
    Keskvalitsus pole seni olnud huvitatud omavalitsuste finantsautonoomia suurendamisest. Pigem on rahakraane kinni keeratud ja üritatud osa kohustusi lükata omavalitsuste kraesse.
    Omavalitsustele maksude kehtestamisel vabamate käte andmise vastuväiteks on omavalitsusüksuste väiksus. Kui paarisajas omavalitsuses kehtiks igal pool erinev maksumäär ja erinevad maksud, siis tekitaks see segadust. Lõpptulemusena võib selline otsustusvabadus muutuda Eesti riigi arengu piduriks.
    Nüüd on aga regionaalminister Siim Kiisler alustanud nn tõmbekeskuste reformiga, mille tulemusena peaks Eestisse jääma umbes 60 omavalitsust. Valdade arvu vähendamisega paralleelselt tuleks astuda samme ka omavalitsustele suurema finantsautonoomia kehtestamiseks. Las kohapealsed inimesed ise otsustavad ja nelja aasta järel ka valivad, kuidas nad vallas asuvaid ettevõtjaid ja elanikke maksudega nöörivad. 
    Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi kommentaar oli 22. oktoobril eetris Vikerraadios.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.