Omavalitsustele suurem finantsvabadus

OMX Baltic0,29%317,97
OMX Riga−0,33%956,41
OMX Tallinn0,44%2 204,22
OMX Vilnius0,05%1 505,59
S&P 5000,51%7 743,41
DOW 300,93%51 828,62
Nasdaq 0,48%27 068,72
FTSE 1000,14%10 695,25
Nikkei 2251,3%66 364,2
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%96,15

OMX Baltic0,29%317,97
OMX Riga−0,33%956,41
OMX Tallinn0,44%2 204,22
OMX Vilnius0,05%1 505,59
S&P 5000,51%7 743,41
DOW 300,93%51 828,62
Nasdaq 0,48%27 068,72
FTSE 1000,14%10 695,25
Nikkei 2251,3%66 364,2
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%96,15

Kohalike valimiste eel sai avalikkus sõltumata kandideerivast parteist või valimisliidust palju kuulda, kuidas järgmisel neljal aastal läheb elu konkreetses omavalitsuses paremaks. Nüüd saab osa nendest lubajatest võimule. Kahjuks jäävad aga paljud valimislubadused täitmata, sest omavalitsuste rahalised võimalused kohaliku elu korraldamiseks on üpris piiratud, tõdeb Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.

Aivar HundimägiÄripäeva peatoimetaja asetäitja

Järgmisteks omavalitsuste valimisteks tuleks teha Eestis kaks olulist muudatust. Vähendada valdade arvu ning anda omavalitsustele suurem finantsautonoomia.

Äripäeva ajakirjanik Väinu Rozental tegi valimiste eel kõigi omavalitsusjuhtide seas küsitluse. Ta uuris, mida saab omavalitsus ise ja ka riik teha omavalitsuste tulubaasi kasvatamiseks. Vallavanemad ja linnapead pidasid omavalitsuse võimalusi ahtaks. Mainiti elanike arvu kasvatamist, ettevõtluse soodustamist, bürokraatia vähendamist, koostööd teiste omavalitsustega ning investeeringutele erinevate toetuste taotlemist.

Omavalitsustel on vähe finantshoobasid kohaliku elu arendamiseks ja suunamiseks. Rahakoti rauad on tugevalt keskvalitsuse käes ning Toompeal istuvad riigikogu liikmed ei ole olnud huvitatud praeguse olukorra muutmisest.

Esmaspäevase Äripäeva vahendusel pakkusid omavalitsusjuhid välja rea erinevaid ideid, kuidas võiks omavalitsuste finantsvõimekust parandada. Mitmete ettepanekute üle tasuks pärast valimisi rahulikumas õhkkonnas debateerida. Keskendun järgnevalt ainult ideedele, mis puudutasid tulumaksu.

Omavalitsuste peamiseks tuluallikaks on üksikisiku tulumaks, millest 11,57% läheb omavalitsustele. Tulumaksu arvestusega on aga mitmeid probleeme. Näiteks pannakse jaotamine paika kord aastas ehk kui inimene aasta jooksul vahetab elukohta, siis tulumaks laekub kuni aasta lõpuni edasi tema eelmisesse koduvalda või -linna. See on ebasoodne kiiresti elanike arvu kasvatavatele omavalitsustele.

Teine muudatusettepanek on seotud sellega, et valla- või linnaelanikud ei pruugi käia tööl nende elukohaga samas omavalitsuses asuvas ettevõttes. Osa omavalitsusjuhte on seisukohal, et tulumaksu jagamisel tuleks lisaks inimese elukohale arvestada ka tema töökoha asukohta.

Lisaks üksikisiku tulumaksule soovivad omavalitsused saada enda eelarvesse ka osa ettevõtte tulumaksust. See ärgitaks valdu ja linnu senisest rohkem konkureerima erainvesteeringute pärast.

Omavalitsusjuhid olid ühtlasi arvamusel, et tulumaksumäära osas võiks omavalitsustel olla rohkem sõnaõigust. Kui praegu on Eestis tulumaksumäär 21%, siis võiks omavalitsusel olla võimalik seda määra teatud piirides ise muuta. Näiteks kergitada või langetada 3%.

Veel pakkusid omavalitsusjuhid tulubaasi suurendamise lahendustena välja suurema vabaduse kohalike maksude kehtestamisel. Turistide seas populaarsed vallad soovivad võimalust kehtestada turismi- või külastajamaks. Nii kogutud raha saaks kasutada avalike objektide korrashoiuks. Praegu on kohalike maksude kehtestamise võimalus marginaalne ja mõistlik ainult suurtele omavalitsustele. Erinevaid maksuideid oli veel mitmeid.

Keskvalitsus pole seni olnud huvitatud omavalitsuste finantsautonoomia suurendamisest. Pigem on rahakraane kinni keeratud ja üritatud osa kohustusi lükata omavalitsuste kraesse.

Omavalitsustele maksude kehtestamisel vabamate käte andmise vastuväiteks on omavalitsusüksuste väiksus. Kui paarisajas omavalitsuses kehtiks igal pool erinev maksumäär ja erinevad maksud, siis tekitaks see segadust. Lõpptulemusena võib selline otsustusvabadus muutuda Eesti riigi arengu piduriks.

Nüüd on aga regionaalminister Siim Kiisler alustanud nn tõmbekeskuste reformiga, mille tulemusena peaks Eestisse jääma umbes 60 omavalitsust. Valdade arvu vähendamisega paralleelselt tuleks astuda samme ka omavalitsustele suurema finantsautonoomia kehtestamiseks. Las kohapealsed inimesed ise otsustavad ja nelja aasta järel ka valivad, kuidas nad vallas asuvaid ettevõtjaid ja elanikke maksudega nöörivad.

Omavalitsustele suurem finantsvabadus

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised