Kiisler: ettepanek tooks pigem kahju

Kiisleri ütlust mööda on praeguses Eestis enamik omavalitsusi vähem kui kahetuhande elanikuga, kus loetakse töölkäijaid pigem sadades.

"Maaülikooli läbi viidud uuringu järgi käib maaelanikkonnast neljast kolm inimest tööl teises omavalitsuses," selgitas Kiisler.

Kiisleri sõnul on kaubanduskoja ettepanek mõistetav, kuid enne haldusreformi läbiviimist tooks ta pigem kahju kui kasu. Enne reformi läbiviimist jääbki tema sõnul olukord, kus väikestes madala tööealise elanikkonnaga piirkondades ei hakka töökohti juurde tekkima.

"Töökohad tekivad ennekõike tõmbekeskustesse ja nende lähedale," märkis ta ja lisas, et tulumaksu ümberjaotamine töökohti juurde ei too.

"Kui omavalitsused koosneksid tõmbekeskustest ja nende tagamaast ehk tööjõuareaalist, siis oleks see vägagi loogiline muudatus," märkis Kiisler. "Praegu suurendaks see vaid ebavõrdsust."

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda esitas valitsusele ettepaneku muuta kohalike omavalitsuste rahastamise põhimõtteid nii, et füüsilise isiku tulust laekuks omavalitsustele tulevikus pool isiku elukoha ja pool töökoha järgi.

Kaubanduskoja tegevdirektori Mait Paltsi sõnul on ettepaneku eesmärk motiveerida omavalitsusi suuremale koostööle piirkonna ettevõtjatega, lisaks toetada just neid omavalitsusi, kes panustavad tasakaalustatult nii elu- kui ettevõtluskeskkonna edendamisse omavalitsuse territooriumil.

Autor: Kadri Põlendik, Eliisa Matsalu