Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tagasi Nõukogude Liidus

    Kõigile neile, kes räägivad, kuidas Kenderile tuleb anda võimalus, äkki ta ikka teebki Sirbi paremaks, tuleb üle korrata põhilist: asi ei ole Kenderis. Asi on Reformierakonnas. Asi on selles, et valitsuspartei ärastas ajalehe.

    Nõukogude ajal olid ajalehed ühe, kommunistliku partei kontrolli all. Nad olid partei häälekandjad. Tollastes lehtedes oli mäletatavasti võimukandjatest -  ma ei ütle poliitikutest, sest poliitikat tänapäevases mõttes ei olnud - jäetud vägagi „normaalne“ mulje. See mulje oli nii „normaalne“, et mõjus sügavalt ebanormaalsena. Sedasorti võõrandumine avalikust sõnast kuulub olemuslikult diktatuuriühiskonna juurde.
    See, mida Sirbi visioonidokumendis nimetatakse riigist „normaalse mulje“ jätmise plaaniks, ei ole mitte midagi midagi muud kui ühe partei diktatuuri kehtestamise katse.Kaur Kender, suhtekorraldaja, elukunstnik-skandalist ja valitsusparteile lähedal seisev isik, kes on Reformierakonna tipp-poliitikutega vastastikku kasulikke teenete osutamisel põhinevas sõbrasuhtes, on siinkohal politruki, komissari rollis.
    Et ühe partei diktatuuri taasloomise katse toimub kultuuri vallas, selles ei ole midagi juhuslikku. Ka juunipööre sai Eestis teoks suuresti nende kultuuriinimeste toel ja kaasaaitamisel, kes uue võimuga kaasa läksid. Kas Kender sarnaneb Johannes Semperi, Nigol Andreseni või Johannes-Vares Barbarusega? Otsustage ise.
    Ka selles pole midagi juhuslikku, et Reformierakond on üle võtnud nimelt Sirbi. Peale Sirbi ja ERRi Reformierakonnal – ma ütlen meelega Reformierakonnal, mitte riigil, sest aina enam tähendavad need ühte ja sama – lihtsalt rohkem meediat ju enam „võtta“ polegi. Kogu ülejäänud eesti ajakirjandus on ammugi üle läinud erakapitalile. Päevalehte, Postimeest, Ekspressi, Äripäeva Reformierakond üle võtta ei saa. Jutud maksumaksja rahaga tehtavast üleriigilisest ajalehest on küll õhus olnud, aga jutuks jäänudki.
    Rahvusringhääling on Rein Langil ammugi pinnuks silmas. Sest ERRis töötab palju häid ja andekaid ajakirjanikke, kelle ohjeshoidmiseks ei piisa ühest Reformi-truust Margus Allikmaast, kes ei jõua lihtsalt päevast päeva igaühele eraldi pähe istuda. Tegemist on suur ja mõjuka meediaorganisatsiooniga, millel on avalikkuses kõrge usaldusreiting. Sirbist alustada on lihtne, sest selle toimetus on pisike ja lugejaskond tilluke. Reformierakond arvestab ette, et massiteadvuses „igava lehe“ imagoga Sirp ei too inimesi tänavale. Ja tõepoolest, paar hädist küünalt toimetuse ukse ees oligi kõik, millega „vanale“ Sirbile toetust väljendati. ERRiga oleks teisiti. Ent kui Sirp „läheb läbi“, siis on ERR järgmine.
    Zaumi-nimelise rühmituse veebilehel ilmunud uueSirbi visioonidokumendi võib lühidalt kokku võtta ka sõnadega „Kunst kuulub rahvale“. See on nõukaaegne loosung, mida on aga Sirbi senist kuvandit arvestades kerge laiale publikule uues vormis söödavaks teha. Toome selle elukauge Sirbi inimestele lähemale! Milleks need pikad ja keerulised tekstid, kirjutame parem seltskonnaüritustest ja videomängudest, haarame masse kaasa. Las Kender teeb sellist kultuurilehte, millest igaüks aru saab, millest massid mõikavad. Masse on Sirbi taha vaja selle pärast, et poliitikutele inimese näo tagasiandmiseks ei piisa praeguse Sirbi tillukesest lugejaskonnast.
    Ärge arvake, et poliitikute humaniseerimine peab käima nii robustsel ja naeruväärsel viisil. Tänapäevane propaganda ei pruugi olla lame. Suhtekorraldusteooriad ja -praktikad on aja jooksul edasi arenenud ja ümbritsevad meid peene võrgustikuna igal pool. Spindoktorid ei aita mitte ainult Reformierakonda, vaid ka teisi Eesti parteisid. See on peen psühholoogiline töö, mille eest makstakse hästi. Netikommentaariumi üleujutamine ühte parteid kiitvate ja teisi maasse tampivate kommentaaridega on juba eilne päev. Tänane päev on see, kui poliitik saab panna tuntud ja mõnel juhul ka lugupeetud inimese ütlema seda, mis on talle kasulik. Tänast päeva iseloomustab ka püüd erakätes ajalehti enesetsensuurile allutada kohtuasjadega, mille käigus on mugav kritiseeritud juhtumi kohta kommentaaride andmisest keelduda, kuni kohus teeb otsuse.
    Kender on selles mõttes geniaalne leid. Ta pole arvamusliider kultuurieliidi silmis, paaria ehk otseselt mitte, marginaalia aga küll. Ent tema nimi on laias avalikkuses tuntud. Kuna ta plärtsub kohati päris vaimukalt, sh poliitikute aadressil ning pruugib lihtsat ja labast keelt, ta on „lahe“ massiteadvuse tähenduses. Siit tulebki kergesti see mõtteviis: oh, vajaski loputamist see Sirp, laske tal teha, äkki on see kihvt, mis ta teeb!  Sest praegu ei saa lai publik nagunii aru, misasja see Sirp ajab. Ainuke asi, mis kõigile meelde tuleb, on 1987 ilmunud Priit Pärna karikatuur „Sitta kah!“.
    Nüüd saab otsustavaks see, kas Eesti loojaskond suudab reformierakondliku omavoli iseloomustamiseks välja pakkuda sama tugeva kujundi kui too Pärna omaaegne teos, mis liitis ka Sirbi lugejaskonda mitte kuuluvaid inimesi mentaalselt viisil, millele võrdset on Eesti nõukaajast raske leida. Mulle tuleb Sirbi ümber toimuvat tahes või tahtmata meelde Poola kunstitudengi Jerzy Bohdan Szumczyki läinud kuul Gdanskis üles pandud skulptuur, mis kujutab rasedat naist vägistavat nõukogude sõdurit. Sõdur-vägistaja analoogiad levivad juba ka eestikeelses blogosfääris, aga need on teostatud nii labaselt, et käsi ei tõuse viitama.
    Kujund, mis viib laia avalikkuseni arusaama, et tegemist on reformierakondliku vägivallatsemisega maksumaksja raha eest väljaantava kultuuriväljaande kallal, võib ühendada laia avalikkuse sellele vastu seisma. Küsimus ei ole Sirbi uuendamises, küsimus ei ole selles, kas peaks Kenderile võimaluse andma või mitte. Küsimus ei ole ka mitte kultuuriinimeste omavahelises kemplemises, vaid erakordselt madalale langenud reitinguga valitsuspartei vägivallatsemisega avalikkuse kallal.
    Autor: Vilja Kiisler, Ave Lepik
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.