Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tagasi Nõukogude Liidus

    Kõigile neile, kes räägivad, kuidas Kenderile tuleb anda võimalus, äkki ta ikka teebki Sirbi paremaks, tuleb üle korrata põhilist: asi ei ole Kenderis. Asi on Reformierakonnas. Asi on selles, et valitsuspartei ärastas ajalehe.

    Nõukogude ajal olid ajalehed ühe, kommunistliku partei kontrolli all. Nad olid partei häälekandjad. Tollastes lehtedes oli mäletatavasti võimukandjatest -  ma ei ütle poliitikutest, sest poliitikat tänapäevases mõttes ei olnud - jäetud vägagi „normaalne“ mulje. See mulje oli nii „normaalne“, et mõjus sügavalt ebanormaalsena. Sedasorti võõrandumine avalikust sõnast kuulub olemuslikult diktatuuriühiskonna juurde.
    See, mida Sirbi visioonidokumendis nimetatakse riigist „normaalse mulje“ jätmise plaaniks, ei ole mitte midagi midagi muud kui ühe partei diktatuuri kehtestamise katse.Kaur Kender, suhtekorraldaja, elukunstnik-skandalist ja valitsusparteile lähedal seisev isik, kes on Reformierakonna tipp-poliitikutega vastastikku kasulikke teenete osutamisel põhinevas sõbrasuhtes, on siinkohal politruki, komissari rollis.
    Et ühe partei diktatuuri taasloomise katse toimub kultuuri vallas, selles ei ole midagi juhuslikku. Ka juunipööre sai Eestis teoks suuresti nende kultuuriinimeste toel ja kaasaaitamisel, kes uue võimuga kaasa läksid. Kas Kender sarnaneb Johannes Semperi, Nigol Andreseni või Johannes-Vares Barbarusega? Otsustage ise.
    Ka selles pole midagi juhuslikku, et Reformierakond on üle võtnud nimelt Sirbi. Peale Sirbi ja ERRi Reformierakonnal – ma ütlen meelega Reformierakonnal, mitte riigil, sest aina enam tähendavad need ühte ja sama – lihtsalt rohkem meediat ju enam „võtta“ polegi. Kogu ülejäänud eesti ajakirjandus on ammugi üle läinud erakapitalile. Päevalehte, Postimeest, Ekspressi, Äripäeva Reformierakond üle võtta ei saa. Jutud maksumaksja rahaga tehtavast üleriigilisest ajalehest on küll õhus olnud, aga jutuks jäänudki.
    Rahvusringhääling on Rein Langil ammugi pinnuks silmas. Sest ERRis töötab palju häid ja andekaid ajakirjanikke, kelle ohjeshoidmiseks ei piisa ühest Reformi-truust Margus Allikmaast, kes ei jõua lihtsalt päevast päeva igaühele eraldi pähe istuda. Tegemist on suur ja mõjuka meediaorganisatsiooniga, millel on avalikkuses kõrge usaldusreiting. Sirbist alustada on lihtne, sest selle toimetus on pisike ja lugejaskond tilluke. Reformierakond arvestab ette, et massiteadvuses „igava lehe“ imagoga Sirp ei too inimesi tänavale. Ja tõepoolest, paar hädist küünalt toimetuse ukse ees oligi kõik, millega „vanale“ Sirbile toetust väljendati. ERRiga oleks teisiti. Ent kui Sirp „läheb läbi“, siis on ERR järgmine.
    Zaumi-nimelise rühmituse veebilehel ilmunud uueSirbi visioonidokumendi võib lühidalt kokku võtta ka sõnadega „Kunst kuulub rahvale“. See on nõukaaegne loosung, mida on aga Sirbi senist kuvandit arvestades kerge laiale publikule uues vormis söödavaks teha. Toome selle elukauge Sirbi inimestele lähemale! Milleks need pikad ja keerulised tekstid, kirjutame parem seltskonnaüritustest ja videomängudest, haarame masse kaasa. Las Kender teeb sellist kultuurilehte, millest igaüks aru saab, millest massid mõikavad. Masse on Sirbi taha vaja selle pärast, et poliitikutele inimese näo tagasiandmiseks ei piisa praeguse Sirbi tillukesest lugejaskonnast.
    Ärge arvake, et poliitikute humaniseerimine peab käima nii robustsel ja naeruväärsel viisil. Tänapäevane propaganda ei pruugi olla lame. Suhtekorraldusteooriad ja -praktikad on aja jooksul edasi arenenud ja ümbritsevad meid peene võrgustikuna igal pool. Spindoktorid ei aita mitte ainult Reformierakonda, vaid ka teisi Eesti parteisid. See on peen psühholoogiline töö, mille eest makstakse hästi. Netikommentaariumi üleujutamine ühte parteid kiitvate ja teisi maasse tampivate kommentaaridega on juba eilne päev. Tänane päev on see, kui poliitik saab panna tuntud ja mõnel juhul ka lugupeetud inimese ütlema seda, mis on talle kasulik. Tänast päeva iseloomustab ka püüd erakätes ajalehti enesetsensuurile allutada kohtuasjadega, mille käigus on mugav kritiseeritud juhtumi kohta kommentaaride andmisest keelduda, kuni kohus teeb otsuse.
    Kender on selles mõttes geniaalne leid. Ta pole arvamusliider kultuurieliidi silmis, paaria ehk otseselt mitte, marginaalia aga küll. Ent tema nimi on laias avalikkuses tuntud. Kuna ta plärtsub kohati päris vaimukalt, sh poliitikute aadressil ning pruugib lihtsat ja labast keelt, ta on „lahe“ massiteadvuse tähenduses. Siit tulebki kergesti see mõtteviis: oh, vajaski loputamist see Sirp, laske tal teha, äkki on see kihvt, mis ta teeb!  Sest praegu ei saa lai publik nagunii aru, misasja see Sirp ajab. Ainuke asi, mis kõigile meelde tuleb, on 1987 ilmunud Priit Pärna karikatuur „Sitta kah!“.
    Nüüd saab otsustavaks see, kas Eesti loojaskond suudab reformierakondliku omavoli iseloomustamiseks välja pakkuda sama tugeva kujundi kui too Pärna omaaegne teos, mis liitis ka Sirbi lugejaskonda mitte kuuluvaid inimesi mentaalselt viisil, millele võrdset on Eesti nõukaajast raske leida. Mulle tuleb Sirbi ümber toimuvat tahes või tahtmata meelde Poola kunstitudengi Jerzy Bohdan Szumczyki läinud kuul Gdanskis üles pandud skulptuur, mis kujutab rasedat naist vägistavat nõukogude sõdurit. Sõdur-vägistaja analoogiad levivad juba ka eestikeelses blogosfääris, aga need on teostatud nii labaselt, et käsi ei tõuse viitama.
    Kujund, mis viib laia avalikkuseni arusaama, et tegemist on reformierakondliku vägivallatsemisega maksumaksja raha eest väljaantava kultuuriväljaande kallal, võib ühendada laia avalikkuse sellele vastu seisma. Küsimus ei ole Sirbi uuendamises, küsimus ei ole selles, kas peaks Kenderile võimaluse andma või mitte. Küsimus ei ole ka mitte kultuuriinimeste omavahelises kemplemises, vaid erakordselt madalale langenud reitinguga valitsuspartei vägivallatsemisega avalikkuse kallal.
    Autor: Vilja Kiisler, Ave Lepik
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele investeerimistarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et investeerimisel on juhe kokku jooksnud või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud kõnetavad, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma uued ja vanad lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et investeerimisel on juhe kokku jooksnud või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud kõnetavad, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma uued ja vanad lemmikud ostukorvi laduda.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Taastuvenergia tasu tõuseb 10 protsenti
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.

Olulisemad lood

Vastvalminud Opeli esindus Peetris vahetab omanikku
Bassadone Automotive Nordicule kuuluv Auto-Bon ostab Länsiauto Opeli imporditegevuse Soomes ja Baltikumis, mis tähendab, et omanikku vahetab ka äsja Peetris avatud uus Opeli esindus.
Bassadone Automotive Nordicule kuuluv Auto-Bon ostab Länsiauto Opeli imporditegevuse Soomes ja Baltikumis, mis tähendab, et omanikku vahetab ka äsja Peetris avatud uus Opeli esindus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.