Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kender: tean, mida teen

    Kui sa oled kolmes riigis korraga online oksjoni-saite käivitanud siis sa tead, millest ma räägin, kirjutab peatoimetajana ühe Sirbi kokku pannud Kaur Kender. 

    Lokaliseerimine, kaadri palkamine, vallandamine, tarkvarade ühtlustamine, turundus, PR. Väiksed kultuurilised naginad. Suured rahvuslippudesse mähitud tunded. Pisiasjad. Kaheksa nädalat hullust. Lõpuks kingib seeniorpartner sulle Vilniuses Warholi näitusel pudeli Hennessy konjakt. Kõik on online. Kõik toimib. Aga intensiivsus ei lähe meelest. Paarimees on investeerimispankur, aga ka DJ. Käib öösel set’e mängimas. Lihtsalt lõõgastuseks. Valgus sähvib. Ise-chillid. Sõber ise-chillib. Aga sa ei tea veel seda sõna.
    Kui sa oled Kesk-Ameerikas keset maavärinat edutult üritanud osta globaalselt naftafirmalt terminali, ise kustumatus oopiumiuimas, või kui sa oled ühes Lõuna-Euroopa riigis mingi private equity diili raames saamatult üritanud vabastada kõrget vaimulikku politsei küüsist, või kui sa oled pidanud 12tunniseid ette kaotatud, kuid nähvavaid vaidlusi allhankijaga samas ruumis, kus just XXX lõpukaadrid filmiti, siis sa äkki tead, millest ma räägin.
    Kogu maailm on vahetu entroponeetilise katastroofi tsoon. Maailm läheb valesti. Maailm on liigestest lahti. Pidev tunne, et oled kusagil seal, kus sa olema ei pea. Tegemas midagi sellist, mida sa tegema ei peaks. Elamas mingit lugu, millel pole riimi ega ridu. Mis ei tundu olevat sinu enda lugu. Mingi teine lugu. Mis see on, mida sa elad? Asi läheb veel veidi hullemaks. Ma ei tea, kas sa saad aru, millest ma räägin. Räägin... räägin.. kajab hall vastu.
    Oled sa kunagi raamatu kirjutanud, romaani? Mitte väga mageda romaani. Nagu alati, põhiliselt selleks, et sõprade meelt lahutada. Teiseks selleks, et rääkida asjadest, millest ei teagi, kuidas ja kas rääkida. Ja põhiliselt kirjutanud selleks, et kirjutada. Ja siis tulevad sõbrad, hästi lähedased sõbrad, ja ütlevad.
    “Tead,” ütlevad nad, “see sinu “Pangapettus”, sellega juhtus selline asi, et kui me LHVst lahku lõime ja Gildi tegime, siis see lahkulöömine, sa ei kujuta ette, me tsiteeerisime seal lõike su raamatust, seal oli nii palju sedasi, nagu sa kirjutasid.” Üle viie aasta varem, mõtlen ma. Ma ei tea, kas ma saan aru, millest nad räägivad. Ma ei saa aru, kas ma saan aru, millest ma räägin. Lugesin “Pangapettuse” üle. Kõhe tõesti. Eriti see lõpp. See on... nagu maailm on. Aga varem. Kümme aastat varem. Mis see on, mida nad elavad? Sõbra kirjutatud romaan? Kõhe.
    Ja siis täiesti teisel teemal. Oled sa kunagi kasutanud venture capital/private equity võtteid ja meetodeid kultuuriasjade tegemisel? Et vingerdad keset keerulist reguleeritud keskkonda ja proovid hostile takeover’it teha, nii et oleks minimaalsed kulud ja maksimaalne tulu. Sest näed mingit peidetud väärtust, mida teised ei näe. Kui sa oled, siis saad aru, et kultuuriasjades tegelikult midagi erilist ei ole. Ainult jah, kõik, kogu asi on mässitud rahvuslippu. Isegi iga koondamine on vastuolus põhiseaduse preambuliga. Ma arvan, et elundidoonorlusäri on veidi lihtsam.
    Aga tead, mis on kõige hullem? Kohe päris hull? Kohe crazy ass hulluksajavalt hull? Tead? See on see, et seekord sa tead, mida sa teed.
    See ei ole see, et sind võrreldakse Peemotiga Bulgakovi “Meistrist ja Margaritast”. See on muidugi muhe. Ja selles on midagi suurejoonelist tõesti. Saatanlikult suurejoonelist. Ja tõesti, nagu selles romaanis on täna just kirjandus-establishment trammi all, hullumajas või raevus. See ainus Sirp kadus ka müügilt nagu piletid ühele teatud etendusele. Palju nalja. Aga see pole see, millest ma räägin.
    Ma räägin sellest, et Sirbi visioonidokumendi alla, mille me avaldasime zaum.ee blogis, on kirjutatud Koostööpolitsei (KoMil). See ei olnud seal niisama.
    Mene, mene, tekel, upharsin. Robert Kurvitza romaan “Püha ja õudne lõhn” ilmus juba juunis. Hoiatus oli sellega antud. ZA/UM on romaanis psühhotroopne mõtete lugemise masin. Selle kasutamine on rangelt reglementeeritud. See on ohtlik masin. Ohtlik kasutajale. Ohtlik ohvrile.
    Aga olukord on selline, kus tõe huvides, millegi päästmise nimel tuleb natsile ja lapsevägistajale Vidkun Hirdile ZA/UM külge ühendada. Selleks tuleb rikkuda reegleid. Väga paljusid reegleid. See ei ole ilus protsess. Seal ei ole millegi üle eriti uhkust tunda, peale efektiivsuse. Aga siis on masin ühendatud. Masin töötab.
    Kas sa saad aru, kui ma ütlen sulle, et ma teadsin, et ma ühendan eesti kultuuri-establishment'i ajude külge ZA/UMi. Algusest peale. Mina teadsin, mis asi on ZA/UM. Vidkun Hird teadis. Ja kartis. Nemad ei teadnud. Aga ma teadsin, mis mulle paista võib.
    “Mees, ma näen su ...!” hetk. Kõik nii nagu Roberti romaanis. Samamoodi nagu romaanis kõigun pärast ZA/UMi kasutamist deliiriumi ja psühhoosi vahel. Püha ja õudne on tunne, kui tead, mida teed. Koostööpolitsei agent Tereesz Machejek.
    Ma teadsin, et nad kuulevad, nagu kahlaks kuskil tiiger läbi vee. Ja kõik on veel ees. See on romaanist alles esimene kolmandik. Saad sa aru, et kõik läheb edasi veel? Ja mis see on, mida sa elad? Sõbra kirjutatud romaan? Kõhe.
    Tekstis esinev "entroponeetiline" on olematu võõrsõna, mille seletuse leiab huviline Robert Kurvitza raamatust "Püha ja õudne lõhn" - Toim
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikelinna vinoteek ootab konkurente
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Tarbimise jalajälge vähendavad ettevõtted, tarbijad ise aga suurendavad
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.