Avalik tulu rahuldaks vaid uudishimu

Ettepanekust avalikustada Soomega sarnaselt ka Eestis maksustatavad palga- ja kapitalitulud loodetakse, et see toob kaasa maksutulude laekumise kasvu, vähendab nn ümbrikupalku jne. Eesmärk on iseenesest õige, samas ei tahaks aga nõustuda, et palgatulude avalikustamine ses osas midagi paremaks muudab, kirjutab ASi Viimsi Keevitus tegevdirektor Jaak Ritso.

Ühest küljest eeldan, et meie maksu- ja tolliametis on piisavalt pädevad spetsialistid, kes suudavad niigi välja selekteerida, kas, kus ja kui palju manipuleeritakse maksutuludega.

Sama loogika järgi võiks ju avalikustada ka näiteks inimeste kaaluindeksi, vererõhu või muud – et äkki arstid pole piisavalt pädevad ja avalikkus päästaks meie tervise. Või siis tuleks välja, et kui kaaluindeks ei ole õige, siis teatud erialadel tegutseda ei tohi…

Minu meelest on tippspetsialistide ja juhtide palgakujunduses niivõrd palju erinevaid nüansse, et kõrvalseisja ei suuda selle loogikat niikuinii hoomata.

Teisalt on meie maksumudel tunduvalt lihtsam ja loogilisem kui Soomes. Meil puudub astmeline tulumaks ning vajadus palka n-ö optimeerida. Vahet pole, kas palk on 1000 või 10 000 eurot, maksuprotsent on ikka sama. Seega langeb ära ka tippspetsialisti või juhi palkade võrdlemise vajadus selles kontekstis.

Seega on minu meelest ainuke positiivne tulem maksustavate tulude avalikustamise puhul teatud osa inimeste uudishimu rahuldamine. Kuid mul on vähe usku, et see parendaks meie majandusseisu või kasvataks riigi tulusid.