21. november 2013 kell 11:19

Poliitika, mida sa Langiga tegid?

Mitmekordne minister Rein Lang on hea (ja ka halb) näide sellest, mida poliitika võib inimesega teha, kirjutab ajakirjanik Indrek Kald.

1990. aastail ja veel ka eelmise kümnendi alguses olin Kuku raadio laupäevase Keskpäevatunni püsikuulaja. Kui saate alguses selgus, et tavapärane kolmik Harri Tiido, Rein Lang ja Hans H. Luik on täiskoosseisus stuudios, võis ette kindel olla, et tuleb nauditav vestlusring päevapoliitilistel teemadel.

Kõik kolm – praegu on nende tegevusalad diplomaatia, poliitika ja ettevõtlus – olid toona suhteliselt noored, kriitilise ja analüütilise mõtlemisega ning oskasid oma seisukohti hästi argumenteerida ja väljendada. Jagasin reeglina nende arvamusi sellest, mida poliitikud tohivad teha ja mida mitte, milline on hea riigivalitsemine, kuhu ja kuidas võiks Eesti areneda.

Kui juba varem Reformierakonda kuulunud Kuku raadio juht Rein Lang läks 2001. aastal poliitikasse – saades esmalt Tallinna abilinnapeaks ning hiljem riigikogu liikmeks ja ministriks – uskusin, et Eestil on sellest ainult võita. Arvasin, et varem riigikogu ja valitsuse tegevust tihti ja õigustatult kritiseerinud juuraharidusega Lang võtab edaspidigi teravalt sõna kõiksugu väärarengute ja lolluste vastu, taunib jätkuvalt korruptsiooni ja poliitiku omakasu peal väljas olemist. Eriti, et oma poliitikutöö tõttu näeb ta seda nüüd kõike lähemalt ja põhjalikumalt.

Ilmselt ta poliitikukarjääri alguses oligi selline. Aga võib-olla olin ise lihtsalt naiivne. Igatahes suhteliselt kiiresti sulandus Lang üldisesse poliitikute massi, kus vähesed eristuvad kriitilise mõtlemise ning selgete seisukohavõttudega. Endisest ärksa mõtlemisega sõnaosavast meediafirma juhist sai üks neist, keda ta varem oli halastamatult kritiseerinud. Poliitik, kes võib rääkida musta valgeks, ka otse valetada, võtta oma partei mustade tegude salgamiseks koos erakonnakaaslastega ringkaitsesse jne jne. Käesoleva kultuurilehte Sirp puudutava skandaali valguses on Langi märksõnadeks saanud – kahjuks Reformierakonnale omaselt – hoolimatus ja arrogantsus.

Huvitav oleks mõtteeksperimendi korras ette kujutada, kuidas kommenteerinuks sarnast situatsiooni kultuuriministri ümber Rein Lang Kuku Keskpäevatunni osalejana. Olen täiesti kindel, et valetamisega vahele jäänud ning usalduse kaotanud ministrilt nõudnuks Lang kohest tagasiastumist. Kahjuks ei nõua ta seda praegu iseendalt.

 

 

Autor: Indrek Kald, kaasautor

Hetkel kuum