• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hinnad tõusevad vähe

    Tarbijahindade aastakasv oli novembris prognoositust mõnevõrra väiksem – 1,5%. Hinnadünaamikat mõjutavad samad tegurid, mis eelnevatel kuudel, kirjutab analüütik Maris Lauri.

    1. Elektrienergia kallinemine aasta alguses hoiab eluasemekulude aastakasvu kõrgena ja on kõige olulisem tegur, mis aastasesse hinnatõusu hoogu annab. Samas, kui jätta elektrienergia kõrvale, on eluasemekulud püsinud enam-vähem paigal. Muidugi oleneb omavalitsusest ja tarbija täpsemast ostukorvist. Jaanuarist kaob elektrienergia mõju aastasest hinnatõusu arvestusest.
    2. Tasuta ühistransport Tallinnas on üks olulisemaid transpordi hinnalanguse põhjustest. Ka selle mõju kaob uue aasta algusega. Jääb aga kütuste hinnamõju. Viimane on tavapäraselt heitlik, kuid vähemalt lähikuudel pole järsku hinnatõusu oodata. Muidugi võivad poliitilised protsessid naftariikides asjad kähku ja oluliselt teistsuguseks pöörata. Aga selliseid muudatusi – šokke – prognoosidesse üldjuhul sisse ei kirjutata, välja arvatud juhul kui eesmärgiks ei ole just nende mõjude hindamine.
    3. Tasuta kõrgharidus hoiab mõneks ajaks hariduse hinnakasvu aastases võrdluses negatiivsena. See mõju kaob alles järgmisest septembrist.
    4. Maailma ja eriti Euroopa nõrk majanduskonjunktuur hoiab välised hinnasurved Eestis tagasihoidlikena ja see tähendab, et suurema osa tööstus- ja tarbekaupade hinnatõus jääb tagasihoidlikuks, see puudutab ka toidukaupu. Viimaste puhul tuleb muidugi alati vaadata seda, mida uus hooaeg toob ja kuidas saagid kujunevad.
    5. Sisemised hinnatõusu surve tulevad
    (a) alkoholi- ja tubakaaktsiisist,
    (b) omavalitsuste võimalikust soovist valimiste järel mõningaid tariife tõsta,
    (c) kasvavast palgast, sest mida suuremad on tulud, seda enam kulutatakse. Viimasest saavad aru ka kaupmehed ning püüavad võimalusel hindu tõsta.
    Tõkkeks on konkurents, mis nii mõneski valdkonnas on väga valus, teisal võib üksnes loota, et ahnus liialt suureks ei lähe.
    Selle aasta keskmine hinnatõus kujuneb tõenäoliselt 2,8%seks. Detsember võib olla novembri moodi (1,5% aastaga), kuid võib ka pisut suuremat hinnatõusu pakkuda, kõik sõltub sellest, kuidas kaupmehed konkurentsi tajuvad. Järgmise aasta osas on võimalusi palju. Kui majandusolud maailmas ei parane, siis ei saa välistada, et ka Eestis vajub hinnakasv järjest väiksemaks ja me näeme kasvunumbreid, mis algavad 0,-ga. Kerge majandusolude paranemine Euroopas ja maailmas pakub Eestile 2%-se hinnatõusu võimaluse, kuid see eeldab konkurentsiseisu teravana püsimist ja tarbijate hinnakontrolli püsimist ka mõnevõrra suurema tarbimise juures. Muidugi on selleks ka vaja, et põllumajanduses on saagid normaalsed ja head ning et nafta hind ei hakka kiirelt tõusma.
    Ja lõpuks ei saa välistada ka 3% või isegi 4%-st hinnatõusu või isegi enamat (eelkõige aastases võrdluses), kuid see eeldaks juba mitmeid ebasoodsaid protsesse maailmas ja ka Eestis.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Aivar Uutar: renoveerime kinnisvara energiasäästlikuks tulemusest sõltuva ergutusega
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Senise vaid avaliku sektori hoonefondi ja elamute renoveerimistoetus on ajale jalgu jäänud. Energiatõhususe visionäär Aivar Uutar pakub arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis välja uue lahenduse.
Miks plaanib ELMO emiteerida aktsiaid turuhinnast kõrgemal?
ELMO Rent plaanib investoritele pakkuda uusi aktsiaid turuhinnast kõrgemal. Miks? Ettevõtte asutaja usub, et aktsia on tegelikult väärt rohkem. Investor Ivar Mägi arvab, et samm on õigustatud ning võimaldab investoritel, kes firmasse usuvad, neile kasvuks täiendavat raha anda.
ELMO Rent plaanib investoritele pakkuda uusi aktsiaid turuhinnast kõrgemal. Miks? Ettevõtte asutaja usub, et aktsia on tegelikult väärt rohkem. Investor Ivar Mägi arvab, et samm on õigustatud ning võimaldab investoritel, kes firmasse usuvad, neile kasvuks täiendavat raha anda.
Eestis kaks elektritootjat rivist väljas, hind kasvab päeval üle 500 euro Elektri import Venemaalt on tugevalt pärsitud
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Analüütik: suurema palga küsija süvendab hinnatõusu
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Kuigi energiahindade tõusu tõttu on mõistetav küsida suuremat palgatõusu, suurendab see ohtu laiapõhjalisemaks ja pikemalt kestvaks inflatsiooniks, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.