Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arumäe: hinnatõus vaibub ja reaalkasv tugevneb

    Viimastel kuudel on inflatsioon väga kiirelt alanenud – seda arvatavasti rohkem ajutiste kui püsivamate tegurite toimel, kommenteeris SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe.

    Seda võiks Arumäe sõnul arvata juba kasvõi graafikute kõrvutamisel eurotsooni inflatsiooniga, kus inflatsioonimäärade vahe Eestiga on ebatavaliselt väikeseks vajunud. Eurotsooni inflatsioon novembris oli 0,9 protsenti, suurem kui eelneva kuu 0,7 protsenti.
    Järgneb Ruta Arumäe nädalakommentaar.
    Viimasel kolmel kuul on järjepidevalt odavnenud toidu, väljas söömise ning kütuste hinnad. Detsembris on kütuse hinnad taas tõusnud, mis inflatsiooni omakorda suurendab. Eluasemekulutused aasta keskelt alates enam trendina kallinenud ei ole, vaid kõikunud keskmiselt sama taseme ümber. Järgmisel aastal on võimalik, et eluasemekulud langevad ning ilmselt hoiavad inflatsiooni madalana ka energiahinnad. Järgmise aasta inflatsiooniprognoos on 2 protsenti.
    Novembrikuu jooksul alanesid hinnad kõikide suuremate kuluartiklite osas, mille peale kõik tarbijad on vähem või rohkem sunnitud kulutama, teisisõnu esmatarbekaupade ja -teenuste hinnad – toit, eluase ja transport. Seega jäi ülejäänud tarbimiskulutuste suurendamiseks rohkem raha kätte. See omakorda soodustas jätkuvat sisemaiste hindade inflatsiooni. Sisemaistest hindadest alanesid novembris sideteenuste ja söömise hinnad väljaspool kodu.
    Aastast inflatsiooni on vähendanud eelkõige kütuste ja side odavnemine võrreldes eelmise aastaga, veidi vähemal määral ka tasuta kõrgharidus. Kütuse odavnemine vähendas aastast inflatsiooni 0,7 pp võrra, side odavnemine 0,6 pp võrra ning tasuta kõrgharidus 0,2 pp võrra.
    Kui välismaalt toodud kaupade hinnad on langenud, siis samal ajal sisemaised kaupade ja teenuste hinnad on jätkuvalt tõusnud. See aitas kaasa ka ettevõtete kasumite paranemisele kolmandas kvartalis. Kasumid suurenesid enim sisetarbimisest veetud sektorites – kaubandus-, kinnisvara- ja energeetikaettevõtetes. Kuna muud sisendid peale tööjõu enamasti imporditakse ning nende hinnad olid kolmandas kvartalis languses, siis aitas see suurendada kasumeid ja puhast lisandväärtust.
    Tööjõu kallinemine kolmandas kvartalis ei mõjutanud seega kasumeid negatiivselt. Kuigi keskmise palga kasvu kiirenemine kolmandas kvartalis oli päris märgatav, siis palgakulud kokku suurenesid õige vähe kiiremas tempos, võrreldes varasemate kvartalitega, 9 protsendilt 10 protsendile. Samas pole müügitulu kasvutempo samuti kiirenenud, vaid suurenes sarnaselt eelmise kvartaliga 9 protsenti. Samal ajal puhta lisandväärtuse kasv kiirenes III kvartalis 8 protsendile eelmise kvartali 4 protsendilt.
    See, et kasumid kolmandas kvartalis pärast kahanemist eelmises kvartalis taas kasvasid, on märk majanduse pöördumisest paremuse suunas. Samuti suurendab see ettevõtete investeerimisvõimekust. Investeeringud suurenesid kolmandas kvartalis 14 protsenti aastatagusega võrreldes. Ka see on üks positiivsetest märkidest edasiste väljavaadete kohta.
    Kuigi ühe kuu andmete põhjal on vara veel hõisata, olid oktoobrikuu näitajad majandusseisu kohta üpris head. Nii tööstus kui ka jaekaubandus näitasid 7 protsendilist kasvu oma mahtudes, mis tähendab nii sise- kui välise tarbimise kasvu. Oktoobris suurenes töötleva tööstuse eksport 5 protsenti ning eelnevate kuude madalseis pöördus kasvule. Jätkuvat kasvu peaks toetama viimastel kuudel jõudsalt paranenud Rootsi ja Saksamaa tööstuste kindlustunde indikaatorid. Positiivseks märgiks on ka töötleva tööstuse kasumite kasv kolmandas kvartalis, mis võib põhimõtteliselt märkida pööret paremuse suunas. Siiski on töötleva tööstuse kasumid viimaste aastate jooksul olnud väga hüplikud ning tuleb tunnistada, et trend on olnud ikkagi pigem külgsuunaline ja seda trendi pole veel murtud.
    Jaekaubanduse mahtude suurenemisele aitas kaasa nii inflatsiooni alanemine kui ka palkade kiire kasv. Kolmanda kvartali keskmise palga kasv oli tervelt 8,8 protsenti. Samas oli kolmanda kvartali palgakasvus ka ajutisi komponente, mistõttu neljandas kvartalis võib see veidi väiksemaks jääda. Kokkuvõttes ootame jaekaubanduses aasta lõpus sarnaste kasvude püsimist.
    Kõikide mainitud näitajate arengud on olnud meie prognoosidega kenasti kooskõlas.
    Autor: 1321-aripaev
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Vene teetootja teeskleb tootmist Lätis, eestlased müüvad ja kehitavad õlgu
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”