• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arumäe: hinnatõus vaibub ja reaalkasv tugevneb

    Viimastel kuudel on inflatsioon väga kiirelt alanenud – seda arvatavasti rohkem ajutiste kui püsivamate tegurite toimel, kommenteeris SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe.

    Seda võiks Arumäe sõnul arvata juba kasvõi graafikute kõrvutamisel eurotsooni inflatsiooniga, kus inflatsioonimäärade vahe Eestiga on ebatavaliselt väikeseks vajunud. Eurotsooni inflatsioon novembris oli 0,9 protsenti, suurem kui eelneva kuu 0,7 protsenti.
    Järgneb Ruta Arumäe nädalakommentaar.
    Viimasel kolmel kuul on järjepidevalt odavnenud toidu, väljas söömise ning kütuste hinnad. Detsembris on kütuse hinnad taas tõusnud, mis inflatsiooni omakorda suurendab. Eluasemekulutused aasta keskelt alates enam trendina kallinenud ei ole, vaid kõikunud keskmiselt sama taseme ümber. Järgmisel aastal on võimalik, et eluasemekulud langevad ning ilmselt hoiavad inflatsiooni madalana ka energiahinnad. Järgmise aasta inflatsiooniprognoos on 2 protsenti.
    Novembrikuu jooksul alanesid hinnad kõikide suuremate kuluartiklite osas, mille peale kõik tarbijad on vähem või rohkem sunnitud kulutama, teisisõnu esmatarbekaupade ja -teenuste hinnad – toit, eluase ja transport. Seega jäi ülejäänud tarbimiskulutuste suurendamiseks rohkem raha kätte. See omakorda soodustas jätkuvat sisemaiste hindade inflatsiooni. Sisemaistest hindadest alanesid novembris sideteenuste ja söömise hinnad väljaspool kodu.
    Aastast inflatsiooni on vähendanud eelkõige kütuste ja side odavnemine võrreldes eelmise aastaga, veidi vähemal määral ka tasuta kõrgharidus. Kütuse odavnemine vähendas aastast inflatsiooni 0,7 pp võrra, side odavnemine 0,6 pp võrra ning tasuta kõrgharidus 0,2 pp võrra.
    Kui välismaalt toodud kaupade hinnad on langenud, siis samal ajal sisemaised kaupade ja teenuste hinnad on jätkuvalt tõusnud. See aitas kaasa ka ettevõtete kasumite paranemisele kolmandas kvartalis. Kasumid suurenesid enim sisetarbimisest veetud sektorites – kaubandus-, kinnisvara- ja energeetikaettevõtetes. Kuna muud sisendid peale tööjõu enamasti imporditakse ning nende hinnad olid kolmandas kvartalis languses, siis aitas see suurendada kasumeid ja puhast lisandväärtust.
    Tööjõu kallinemine kolmandas kvartalis ei mõjutanud seega kasumeid negatiivselt. Kuigi keskmise palga kasvu kiirenemine kolmandas kvartalis oli päris märgatav, siis palgakulud kokku suurenesid õige vähe kiiremas tempos, võrreldes varasemate kvartalitega, 9 protsendilt 10 protsendile. Samas pole müügitulu kasvutempo samuti kiirenenud, vaid suurenes sarnaselt eelmise kvartaliga 9 protsenti. Samal ajal puhta lisandväärtuse kasv kiirenes III kvartalis 8 protsendile eelmise kvartali 4 protsendilt.
    See, et kasumid kolmandas kvartalis pärast kahanemist eelmises kvartalis taas kasvasid, on märk majanduse pöördumisest paremuse suunas. Samuti suurendab see ettevõtete investeerimisvõimekust. Investeeringud suurenesid kolmandas kvartalis 14 protsenti aastatagusega võrreldes. Ka see on üks positiivsetest märkidest edasiste väljavaadete kohta.
    Kuigi ühe kuu andmete põhjal on vara veel hõisata, olid oktoobrikuu näitajad majandusseisu kohta üpris head. Nii tööstus kui ka jaekaubandus näitasid 7 protsendilist kasvu oma mahtudes, mis tähendab nii sise- kui välise tarbimise kasvu. Oktoobris suurenes töötleva tööstuse eksport 5 protsenti ning eelnevate kuude madalseis pöördus kasvule. Jätkuvat kasvu peaks toetama viimastel kuudel jõudsalt paranenud Rootsi ja Saksamaa tööstuste kindlustunde indikaatorid. Positiivseks märgiks on ka töötleva tööstuse kasumite kasv kolmandas kvartalis, mis võib põhimõtteliselt märkida pööret paremuse suunas. Siiski on töötleva tööstuse kasumid viimaste aastate jooksul olnud väga hüplikud ning tuleb tunnistada, et trend on olnud ikkagi pigem külgsuunaline ja seda trendi pole veel murtud.
    Jaekaubanduse mahtude suurenemisele aitas kaasa nii inflatsiooni alanemine kui ka palkade kiire kasv. Kolmanda kvartali keskmise palga kasv oli tervelt 8,8 protsenti. Samas oli kolmanda kvartali palgakasvus ka ajutisi komponente, mistõttu neljandas kvartalis võib see veidi väiksemaks jääda. Kokkuvõttes ootame jaekaubanduses aasta lõpus sarnaste kasvude püsimist.
    Kõikide mainitud näitajate arengud on olnud meie prognoosidega kenasti kooskõlas.
    Autor: 1321-aripaev
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Bitcoini hind kolistas veel allapoole
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.