Tulumaksu ei tohi hüppama panna preemiad

Nüüd on tänu majanduse edenemisele ja maksude suuremale laekumisele palgafondiga lahedamaks läinud. See ei saa aga olla õigustuseks hakata uuesti avalikus sektoris preemiatega lehvitama. Muidu oleme peagi taas olukorras, kus 13. kuupalk muutub avalikus sektoris justkui võõrandamatuks õiguseks. Mida see kahtlemata ei ole.

Mõistagi ei saa kogu seekordset anomaalselt kõrget tulumaksulaekumist panna ainult preemiate arvele. Selle juures on mängus muidki tegureid, millele on viidanud ka näiteks rahandusministeerium. Ja isegi preemiat ei maksta kindlasti igal pool ja ühevõrra palju. Ent eeskuju on nakkav ning praeguse suuna jätkudes avaliku sektori preemiate maksmise osakaal ainult kasvab, kui ühiskond sellel ükskõikselt sündida laseb.

Inimlikult on muidugi arusaadav, et raha ei ole kunagi küll ning preemiast ise ära ütlejaid kohtab haruharva. Olgu siis avalikus sektoris või eraettevõttes. Siiski on vahe sees, kus seda preemiat makstakse. Avaliku sektoris kasutusel oleva raha ei tule ju kusagilt mujalt, kui maksumaksja taskust. Kui avalik sektor maksab endale preemiat, siis ainult tänu maksumaksjale. Toimida nii aga olukorras, kus enamik ettevõtjaid ei saa seda endale ega oma töötajatele lubada, ei ole juba lihtsalt ilus. Samavõrra on näiteks põhjendamatu olukord, kui palgakasv avalikus sektoris ületaks palgakasvu erasektoris. Palkade kasv on normaalne, aga siin peab vedajaks olema kindlasti erasektor.

Samuti pole põhjust väita, nagu ei oleks avaliku sektori töötaja tunnustamist väärt. Suur osa neist kindlasti on. Tunnustamiseks on aga suur hulk teisi, mitterahalisi võimalusi. Nende kasutamisel –preemia maksmise asemel – tuleb asutuste ja organisatsioonide juhtidel vaid tahtmist üles näidata. 

 

Autor: 1185-aripaev