• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 30.07.15, 17:46

Baltikal napp käibekasv

Baltika käive kasvas teises kvartalis aastaga 2%, kuid firma lõpetas kvartali napilt kasumis.
Baltika jaemüügitulud vähenesid.
  • Baltika jaemüügitulud vähenesid. Foto: Raul Mee, Äripäev
Rõivafirma müügitulu suurenes teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2% ning ulatus 13,18 miljonile eurole. Teine kvartal lõpetati napilt plussis ehk 0,067 miljoni eurose puhaskasumiga. Mullu samal ajal oli puhaskasum jätkuvatest tegevusvaldkondadest 0,405 miljonit eurot.
Tehakse ümberkorraldusi
Firma juhtkond kinnitas börsile, et Baltika tegutseb selle nimel, et kohaneda 2015. aasta tulemust mõjutavate negatiivsete välisfaktoritega. Üheks teguriks on juhatuse esimees Meelis Milderi sõnul dollari ebasoodsalt tugev kurss euro suhtes, mis mõjutab kauba sisseostukulu. Lisaks Venemaa majanduse olukorrast tulenev jaeturu kokkutõmbumine, Soome ja Ida-Euroopa turistide külastusearvu vähenemine ja kulutused Baltikumis.
„Tootedivisjoni protsessides optimaalsema kaubavarude taseme nimel tehtud ümberkorraldused mõjutavad tulemust seoses sisseostu pika tsükliga peamiselt alles järgmisel aastal,“ teatas Milder.
Siiski on tema sõnul esmaseid tulemusi juba näha materjalivaru vähenemises, sest võrreldes eelmise aasta juuniga on saldo vähenenud 19%. Lisaks on juhtimisstruktuuri lihtsustamise tulemusel vähenenud emaettevõtte töötajate arv poole aastaga kümne võrra.
Venemaa tõmbas jaemüügi alla
Teises kvartalis näitasid suurimat müügikasvu e-kaubandus ning hulgi- ja frantsiisimüük, mis kasvasid vastavalt 246% ja 39%. Müügid nendes kanalites suurenesid aastaga 0,47 miljoni euro võrra ja küündisid 1,35 miljonile eurole.
Samal ajal vähenes aga jaemüügitulu kvartaliga 2%, 11,79 miljonile eurole. Kuigi Baltikumis kasvas jaemüügitulu 6% ja saavutati viimase viie aasta parim teise kvartali tulemus, siis jätkab müük Venemaal langust. Venemaal on Baltika keskmine müügipind vähenenud neljandiku võrra ning lisaks oli seal ka maikuu tulemus nõrk ning kvartalimüük kokku langes seal koguni 44%. Lisaks müügipinna vähenemisele mõjutas müügitulu langust ka nõrgenenud rubla.
Ettevõtte teatel on Venemaa äri riskide vähendamiseks vastavalt plaanile suletud kahjumlikke poode ning Venemaa osatähtsus kogu firma jaemüügist on aastaga langenud 16%-lt 9%-le.
Kasumlikkus väheneb
Baltika brutokasumi marginaal oli teises kvartalis 52,1%, mis on 4,4 protsendipunkti madalam, kui eelmise aasta samal perioodil.
„Teise kvartali brutokasumi marginaali languse peamisteks põhjusteks olid tänu dollari tugevnemisele tõusnud kauba keskmine sisseostuhind ning idaturgude hulgipartnerite tellimuste vähendamisega tekkinud kauba ülevaru realiseerimise vajadus Balti jaeturgudel,“ põhjendas marginaali vähenemist Milder.
Lisaks mõjutasid tema kinnitusel marginaali ka sulgemismüükide allahindlused Venemaal, devalveerunud rublast tulenev üldine jaemarginaali kaotus ning hooajakaupade allahindlused, mis olid seotud tavalisest jahedama suve algusega.
Teise kvartali lõpetas Baltika 0,067 miljoni eurose puhaskasumiga. Eelmise aasta sama perioodi puhaskasum jätkuvatest tegevusvaldkondadest oli 0,405 miljonit eurot ning koos lõpetatud tegevusvaldkondadega oli tulemuseks 0,65 miljonit eurot. Esimese poolaasta puhaskahjum oli 1, 07 miljonit eurot.
Keskendutakse jätkuval e-poele
Rõivafirma juhatuse kinnitusel jätkatakse plaanipäraselt lisaks oma jaekanalile teiste müügikanalite arendamist. Möödunud poolaastal suurenes müügi osakaal hulgi- ja frantsiisipartneritele aastataguselt 7%-lt 11%-le ja e-poe müügi osakaal vastavalt 0,6%-lt 2%-le.
Lisaks tugevale müügikasvule e-kanalis on juhtide kinnitusel jaemüügi toetamisel oluline roll e-keskkonnal. „Aina rohkem kliente teeb oma valikuid eelnevalt pre-shoppingu vormis e-kanalis ja realiseerib ostu tavapoes või vaatab e-kanalist järgi, kas tema lemmikpoes on sobiv toode ja suurus ka müügisaalis olemas. E-kanali ja tavapoe integreerimine kliendi mugavust silmas pidades on jätkuvalt oluline tegevussuund,“ teatas Milder.
Baltika aktsia hind on alates aasta algusest Tallinna börsil langenud pea 19%.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele