Eestlased Brasiilias: meeleolu on halb

09. oktoober 2015, 13:45
Protestid koguvad hoogu – sajad tuhanded inimesed üle kogu Brasiilia süüdistavad Dilma Rousseffi valitust korruptsioonis ja majanduse kihvakeeramises.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20151009/BORS/151009685/AR/0/Brasiilia-.jpg

Kui Eestis meenutavad masu veel vaid Euroopa keskpanga tugiostud ja pigem tuntakse muret kasina kasvu pärast, siis Brasiilias tegutsevatel kaasmaalastel on värske kogemus varnast võtta – Lõuna-Ameerika edulugu seisab silmitsi tõsise majanduskriisiga ja surutise lõppu ei paista kuskilt.

Eestlanna Grete Kõrgesaar töötab juba mõnda aega Sao Paulos rahvusvahelises tarneahelatarkvara ettevõttes Ladina-Ameerika müügimeeskonnas. Ta nentis, et meeleolu Brasiilias on läbivalt pessimistlik. Realistlike lahenduste suhtes ollakse eriarvamusel, aga majanduskriisi põhjustes on rahvas tema sõnul üksmeelne.

„Ebaefektiivsus, korruptsioon valitsuses ja kohalikes suurfirmades ning lühinägelikud investeeringud on viinud seni igasse suunda rikkuse ja ennenägematu kasvu lubadusi heitnud Brasiilia olukorda, kus tänavu on tööst ilma jäänud juba ligi 3,5 miljonit inimest,“ märkis 2013. aastal Fundacao Armando Alvares Penteado ülikooli vahetusüliõpilaseks läinud Kõrgesaar.

Valitsus pakub tema sõnul lahendusena välja niigi rohkete maksude taaskordse tõstmise ja lisamise. Arutluse all on näiteks kõikvõimalike pangatoimingute riiklik taasmaksustamine (seesugune maks, CPMF, oli Brasiilias juba 2007. aastani – toim).

Tarbimine löögi all

Kõrgesaar möönis, et tavainimeste reaktsioon olukorrale on ootuspärane – tarbimist piiratakse hädavajalikuni, kirutakse valitsust, korraldatakse lugematuid meeleavaldusi ja, kel võimalik, lahkub perega stabiilsemasse ja turvalisemasse keskkonda – näiteks Kanadasse.

Ta lisas, et spetsialistid jagavad meedias nõu, kuhu oma vara paigutada, et see ajas liialt väärtust ei kaotaks. 12 kuu keskmine inflatsioon kuni augustini on 9,53%. „Näiteks raha pangakontol seista laskmine on tembeldatud selle tuulde lennutamiseks,“ selgitas ta.

Kõrgesaare hinnangul ei jää rahval üle muud, kui aktsepteerida paratamatut – ükskõik mis lahendus vastu võetakse, tavainimene, eelkõige töölisklass, saab igal juhul põhikoorma enda kanda ja kiiret lahendust loota ei ole. „Sellest hoolimata lausub brasiillane kõige peale nii: „Kriisiolukorras ühed nutavad ja teised müüvad taskurätikuid,“* ja leiutab seejärel mõne uue loomingulise viisi, kuidas hakkama saada, elatist teenida ja kitsast olukorrast maksimum välja pigistada. Just nii nagu ta alati teinud on,“ tõdes ta.

Dilma Rousseffi toetus on langenud rekordmadalale.

Eesti eksportija on skeptiline

Skeptiline on ka ehitusvahtu ja vuugihermeetikut Ladina-Ameerikasse eksportiva Krimelte ekspordijuht Tarmo Nork. Ta nõustus, et lootusi kiireks muutuseks hellitada ei maksa. Nork toonitas, et Brasiilia ehitussektor on languses juba 2014. aasta algusest alates. Kasuks ei tulnud seegi, kui mullu oktoobris, üsna kohe pärast viimase kümnendi kõige pingelisemaid presidendivalimisi lahvatas laiaulatuslik korruptsiooniskandaal riigi kontrollosalusega energiaettevõtte Petrobrasi ehk Petróleo Brasileiro ümber.

„See mõjutas väga otseselt just ehitussektori käekäiku – skandaali olid segatud suured Brasiilia ehitusettevõtted,“ märkis igal aastal paaril korral Brasiiliat väisav Nork. Ta selgitas, et riik kui kõige suurem tellija on lõviosa ehitustellimustest peatanud, kaasa arvatud uued projektid. Sealhulgas seisab suurim elamuehitusprogramm Minha Casa, Minha Vida, mis moodustas veel 2013. aastal 32% kogu Brasiilia ehitusturu mahust.

Nork tõdes, et ettevõtetel on probleeme kohustuste täitmisega, toimuvad suured koondamised – 2014. aasta juulist kuni 2015. aasta juulini koondati ehitussektorist 600 000 inimest. On ka pankrotte.

Puudub üksmeel

Saamaks usalduskrediiti koalitsioonipartnerite silmis, alustas president Dilma Rousseff küll valitsemiskulude kokkuhoiu reformiga, kuid see paistab Norki hinnangul olevat pelgalt kosmeetiline toiming vastaste tähelepanu kõrvale juhtimiseks.

„Koalitsioonis pole kahjuks üksmeelt ja Brasiiliale vajalikke laiaulatuslikke reforme ei näi niipea tulevat,“ leidis ta. „Teada on ju ka, et Brasiilia majandus sõltub suuresti tooraineekspordist, ent toorainete supertsükkel on läbi saanud ja majandust turgutavat vajalikku tuge ei ole sealt lähiajal loota. Ma usun, et 2016. aasta on Brasiilia majanduses sama raske kui 2015. aasta.“

Kui mullu kahanes Brasiilia ehitussektori käive 5,3% võrra, siis tänavu juba 7% jagu. Nork ütles, et Krimelte ootab Brasiiliast sama tulemust kui mullu, mil kogu grupi sealne aastakäive oli ligi 1,5 miljonit eurot.

Brasiilia börsi käekäiku mõjutab paljuski ka päevapoliitika.

Mobius noolib hüljatud Brasiilia aktsiaid

Kui riskikartlikumad investorid hoiavad Brasiilia aktsiatest nii kaugele kui võimalik, siis arenevate turgude guru Mark Mobiuse hinnangul on just nüüd õige hetk soodsaid pakkumisi otsida. Franklin Templeton Investmentsi arenevate turgude osakonna juht tõdes nädala alguses avaldatud blogipostituses, et Brasiilias on võimalus tohututeks muutusteks, juhul kui riigijuhid hakkavad ressursse efektiivsemalt kasutama.

Mobius ei eita, et lühiajalised majandusprognoosid ei ole just kõige roosilisemad – toorainete hinnad on sügavas languses, Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) prognoosib, et riigi majandus langeb tänavu 3% ja tuleval aastal 1% võrra, börs on dollarites arvestatuna tänavu kukkunud 34% ja reaal on teinud arenevate turgude valuutadest konkurentsitult viletsaima esitluse.

Tagatipuks langetas paljude analüütikute suureks üllatuseks reitingufirma Standard & Poor's läinud kuul Brasiilia krediidireitingu rämpsu tasemele (tasemelt BBB- tasemele BB+). Samuti nõutakse üha valjuhäälsemalt president Dilma Rousseffi ametist lahkumist, mida soodustab skandaal Petrobrasis ning valitsuse ebaseaduslike raamatupidamispraktikate ilmsikstulek.

Mobiuse hinnangul peidavadki aga parimad investeerimisvõimalused end just paikades, kus investorite kindlustunne ripub veel vaid juuksekarva otsas. Tuleb vaid olla kannatlik ja valiv. „Brasiilia potentsiaalne kasv on nii suur, et on häbiväärne, et valitsus pole olnud efektiivsem,“ rõhutas ta.

*„Numa crise, alguns choram e outros vendem lenco.“ – ütluse „Enquanto uns choram, outros vendem lencos.” („Sellal, kui ühed nutavad, müüvad teised taskurätikuid”) adaptatsioon, mis on kujunenud Brasiilias kasvuraskuste üheks tunnuslauseks.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. October 2015, 13:46
Otsi:

Ava täpsem otsing