Fredy-Edwin Esse • 17 detsember 2015

Langes finantskriisi üks viimaseid jäänukeid

USA Föderaalreservi esinaine Janet Yellen  Foto: EPA

USA Föderaalreserv teatas eile, et asub tõstma baasintressimäära nullilähedaselt tasemelt, kus see on püsinud alates finantskriisi esimestest kuudest 2008. aasta lõpus. Tasahaaval tõstetav määr testib, kuidas suudab maailma suurim majandus iseseisvalt stiimuliteta kasvada.

Föderaalreservi (Fed) ametnike sõnul tõstavad nad alates tänasest Ühendriikide föderaalfondide määra veerandi protsendipunkti võrra, vahemikku 0,25% kuni 0,50%. See on baasintressimäär, mida pangad maksavad üksteisele ööpäevaste laenude eest.

Edasised sammud ja strateegia sõltuvad keskpanga sõnul sellest, kuidas majandus reageerib. Lisaks pidas keskpank vajalikuks rõhutada, et sedavõrd madalate määrade juures on tegemist majandust toetava poliitikaga. “Föderaalreserv prognoosib, et majandustingimused arenevad sellisel viisil, mis lubab föderaalfondide määra järk-järguliselt tõsta,” märkis keskpank pressiteates. Baasintressimäära tõstmine oli Föderaalse avatud turu komitee ühehäälne otsus, mille poolt olid kõik kümme komitee liiget.

Selline samm on Föderaalreservi praeguse esinaise Janet Yelleni ametiaja seni kõige kaalukam. “Fed pole enam pikka aega tõstnud intressimäärasid ja minu hinnangul on mõistlik hoida silma peal, kuidas see mõjub finantstingimustele ja majanduses tehtavatele kulutustele. Õigeaegne reageerimine lubab meil seda teha,” ütles Yellen.

Kuhu edasi?

Keskpanga ametnike prognoosidest selgub, et baasintressimäär võiks tõusta järgmise aasta lõpuks keskmiselt 1,375%ni. 17 ametniku mediaanprognoos näeb ette, et 2017. aasta lõpus on määr 2,375% ning kolme aasta pärast juba 3,25%. Ehk need numbrid viitavad, et järgmisel aastal tõstetakse baasintressimäära veerandi protsendipunkti jagu neljal korral, 2017. aastal samuti neljal korral ning 2018. aastal kolmel või neljal korral.

Tähelepanuväärne on fakt, et selline tempo on aeglasem, kui Fed ise alles septembris prognoosis, ning märgatavalt aeglasem võrreldes varasemate tõusuperioodidega. Näiteks 2004.-2006. aastal tõstis keskpank intressimäärasid 17 korral järjest, kuid Fedi sõnul sedapuhku sellist taktikat ei kasutata.

Millal Fed järgmise liigutuse teeb, on teadmata ja sõltub eelkõige sellest, kuidas käitub inflatsioon, mis on viimased kolm aastat püsinud allpool keskpanga soovitud 2% määra. Fed pööras pressiteates lisatähelepanu inflatsiooni väljavaatele ja kinnitas, et hoiab silma peal tegelikul ja prognoositaval hinnatõusul. Sellest võib järeldada, et keskpank ei soovi määrasid rohkem tõsta, kui inflatsioon ise ülespoole ei liigu. Praegu on keskpank enda sõnul parajalt kindel, et inflatsioon tõuseb.

Majandus ja inflatsioon koguvad hoogu

Ometi ei ole kõik kaugeltki kindel ja küsimärgid hõljuvad nii turgude kui ka majanduse reaktsiooni kohal. Üksjagu faktoreid võib nurjata keskpanga plaani püsivalt määrasid tõsta. Jonnakalt madal inflatsioon, šokk finantssüsteemis või mõni riigiväline tegur võib sundida Fedi viivitama edasiste määrade tõstmisega või lausa hülgama selle plaani ja lükkama tagurpidikäigu taas sisse.

Vastupidiselt on samuti ohud olemas. Kui majandus või inflatsioon peaks järsu hüppe tegema või toimub järjekordne finantsbuum, siis keskpangal ei jää muud üle, kui järsult tõsta pankade laenamise kulusid. Kümme aastat tagasi just nii läkski.

Maailma suurima majanduse taastumise alates 2009. aastast on käinud üle kivide ja kändude, kuid sellele vaatamata on näiteks töötuse määr toonaselt 10%-lt kahanenud novembris 5%-le. Tööturul on endiselt probleemiks tööta noorte suur hulk ning ajaloolisest keskmisest kõrgem osalise tööajaga töötavate inimeste arv.

Keskpank prognoosib, et tuleval aastal kasvab majandus aastases võrdluses 2,4% ning 2018. aastal 2,0%. Inflatsioon peaks panga hinnangul tõusma tänavuselt 0,4%-lt tuleval aastal 1,6%ni ning 2018. aastal peaks hinnatõus vastama Fedi soovitud 2%-le. Töötuse määr peaks järgneva kolme aasta jooksul stabiliseeruma 4,7% peal.

Kuidas käituvad finantsturud?

Esialgu on raske prognoosida, milline mõju on Fedi otsusel teistele intressimääradele nagu kodulaenud, hoiused, autoliisingud, krediitkaardid, ärilaenud jpm. See sõltub eelkõige investorite, ettevõtete ja kodumajapidamiste üldisest reageeringust.

Huvitav on jälgida ka finantsturgude käekäiku. Esimese reaktsioonina rallisid USA peamised börsid ligi poolteist protsenti, kuid turgude liikumist pole niisama lihtne prognoosida, sest need ei järgi alati Fedi eeskuju. 2004. ja 2006. aasta vahel tõstis keskpank lühiajaliste hoiuste baasintressimäära 4,25 protsendipunkti, kuid USA 10aastaste valitsusvõlakirjade, korporatiivvõlakirjade ja kodulaenude intressid vaevu tõusid, sest ülemaailmne nõudlus USA väärtpaberite järele oli tugev.

Ühe võimaliku tagajärjena võib Fedi otsus survestada arenevaid turge ja eelkõige laenu võtvaid ettevõtteid, mis laenasid dollarites ja nüüd on need laenud muutunud dollari kallinedes kulukamaks.

Fed lubas hoida enda võlakirjade ja laenude portfelli püsivana vähemalt mõnda aega veel ja nende müümine võib toimuda alles siis, kui majanduse taastumine on näitajatest kindlamalt näha. USA keskpangal on varasid 4,5 triljoni dollari väärtuses ja selle vähendamine võib turge raputada.

Hetkel kuum