Langes finantskriisi üks viimaseid jäänukeid

Föderaalreservi (Fed) ametnike sõnul tõstavad nad alates tänasest Ühendriikide föderaalfondide määra veerandi protsendipunkti võrra, vahemikku 0,25% kuni 0,50%. See on baasintressimäär, mida pangad maksavad üksteisele ööpäevaste laenude eest.

Edasised sammud ja strateegia sõltuvad keskpanga sõnul sellest, kuidas majandus reageerib. Lisaks pidas keskpank vajalikuks rõhutada, et sedavõrd madalate määrade juures on tegemist majandust toetava poliitikaga. “Föderaalreserv prognoosib, et majandustingimused arenevad sellisel viisil, mis lubab föderaalfondide määra järk-järguliselt tõsta,” märkis keskpank pressiteates. Baasintressimäära tõstmine oli Föderaalse avatud turu komitee ühehäälne otsus, mille poolt olid kõik kümme komitee liiget.

Selline samm on Föderaalreservi praeguse esinaise Janet Yelleni ametiaja seni kõige kaalukam. “Fed pole enam pikka aega tõstnud intressimäärasid ja minu hinnangul on mõistlik hoida silma peal, kuidas see mõjub finantstingimustele ja majanduses tehtavatele kulutustele. Õigeaegne reageerimine lubab meil seda teha,” ütles Yellen.

Keskpank prognoosib, et tuleval aastal kasvab majandus aastases võrdluses 2,4% ning 2018. aastal 2,0%. Inflatsioon peaks panga hinnangul tõusma tänavuselt 0,4%-lt tuleval aastal 1,6%ni ning 2018. aastal peaks hinnatõus vastama Fedi soovitud 2%-le. Töötuse määr peaks järgneva kolme aasta jooksul stabiliseeruma 4,7% peal.

Kuidas käituvad finantsturud?

Esialgu on raske prognoosida, milline mõju on Fedi otsusel teistele intressimääradele nagu kodulaenud, hoiused, autoliisingud, krediitkaardid, ärilaenud jpm. See sõltub eelkõige investorite, ettevõtete ja kodumajapidamiste üldisest reageeringust.

Huvitav on jälgida ka finantsturgude käekäiku. Esimese reaktsioonina rallisid USA peamised börsid ligi poolteist protsenti, kuid turgude liikumist pole niisama lihtne prognoosida, sest need ei järgi alati Fedi eeskuju. 2004. ja 2006. aasta vahel tõstis keskpank lühiajaliste hoiuste baasintressimäära 4,25 protsendipunkti, kuid USA 10aastaste valitsusvõlakirjade, korporatiivvõlakirjade ja kodulaenude intressid vaevu tõusid, sest ülemaailmne nõudlus USA väärtpaberite järele oli tugev.

Ühe võimaliku tagajärjena võib Fedi otsus survestada arenevaid turge ja eelkõige laenu võtvaid ettevõtteid, mis laenasid dollarites ja nüüd on need laenud muutunud dollari kallinedes kulukamaks.

Fed lubas hoida enda võlakirjade ja laenude portfelli püsivana vähemalt mõnda aega veel ja nende müümine võib toimuda alles siis, kui majanduse taastumine on näitajatest kindlamalt näha. USA keskpangal on varasid 4,5 triljoni dollari väärtuses ja selle vähendamine võib turge raputada.