Millised on aasta parimad ja halvimad börsid?

Artikkel

- Börsiuudised
- Juhan Lang
- 22. detsember 2015 kell 12:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Millised on aasta parimad ja halvimad börsid?
Inimesed turul Venezuela pealinnas Caracases.Foto: Bloomberg
Ehkki aabitsatõde ütleb, et aktsiaportfell maksaks hajutada globaalselt võimalikult erinevate regioonide, varaklasside ja valuutade vahel, siis tänavu võivad rahul olla ka need investorid, kes jäid truuks üksnes Tallinna börsile.
Nimelt paikneb Tallinna börs 2015. aastal kõigi maailma börside seas pea 18% suuruse tootlusega auväärsel 12. kohal ja tegi sellega tuule alla isegi Euroopa majandusvedurile ehk Saksamaa börsile, millel on praeguseks samal perioodil ette näidata pea kolm korda väiksem tootlus.
Nii Eesti kui ka paljude teiste euroala riikide väikeinvestorid võiksid jõulude eel rahulolutundega kontoseisu vaadates pidada hea sõnaga meeles eeskätt Euroopa Keskpanka (EKP) ja selle juhti Mario Draghit, kes kuulutas märtsis välja 1,1 triljoni euro suuruse võlakirjade ostuprogrammi.
Turge juhtisid poliitika, keskpangad ja toorainedKristofer Vähi, SEB Marketsi aktsiaturgude analüütik
Võib öelda, et 2015. aastal olid olulisemad turge juhtivad tegurid poliitika, keskpankade tegevus ning toormete hind. Tootlustabeli alumisest otsast leiame mitu börsi, mille riikide majandus sõltub suuresti naftast või maagaasist, nagu näiteks Brasiilia, Kasahstan ja Colombia. Kuna toormehinnad on langenud, siis on pihta saanud ka nende toormetega tegelevad ettevõtted ja riikide majandus tervikuna. Samuti olid ühed halvema tootlusega turud Ukraina, Türgi ja Kreeka, mis olid kimpus poliitilise ebakindlusega.
Tabeli tugevamate tootluste hulgast leiame mitu Euroopa aktsiaturgu, mis on võitnud Euroopa Keskpanga (EKP) võlakirjaostu programmist. Lisaks odavamale kapitalile on EKP programm nõrgestanud ka eurot, mis muudab Euroopa ettevõtete kauba konkurentsivõimelisemaks. Lisaks on toormehindade langus toetanud veelgi Ida-Euroopa turge, sest fondid, mis keskenduvad arenevatele turgudele, olid sunnitud traditsioonilistele arenevatele turgudele, mis tihtipeale sõltuvad mõnest toorainest, otsima alternatiivi just meie regioonist. Nii on edukas olnud ka Tallinna börs.
Tabeli tipus troonivatel börsidel on teatavad eripärad, miks on nende tootlus just selline olnud. Läti tugev tõus toimus ilmselt paljuski tänu ühe suure ettevõtte väljaostupakkumisele. Venezuela börsi edukus võib olla petlik, kõneldes pigem riigi majanduse nõrkusest ja ebakindlusest. Venezuela boliivar on langenud ja hüperinflatsioon kasvab ning investorid on oma raha väärtuse säilitamiseks ostnud kokku aktsiaid, mis on nende hinna üles ajanud.
Järgmisesse aastasse vaadates võivad edasi kesta praegused, 2015. aastaga sarnased faktorid, et toorainehinnad on jätkuvalt madalal ning keskpankade poliitikas olulisi muudatusi pole. Erinev võib olla aga ajastus ehk see, kui palju on hindades kogu seda informatsiooni juba sees ning kas ja kui palju on ruumi sarnaste liikumiste jätkuks.
Tõus võib olla Trooja hobune
Just võimsad igakuised tugiostud on eeldatavasti olnud see põhidoping, mis ELi turge ülespoole utsitasid. Samas ei maksaks pühademeeleolus kontoseisu imetledes ära unustada, et leidub üksjagu neidki, kes EKP poliitikas avalikult kahelda julgevad. Üks on näiteks Eesti Panga juht Ardo Hansson, kelle leeri kuuluvate keskpankurite mõju on arvatavasti viimase aasta jooksul pigem suurenenud.
Näiteks võib seda välja lugeda EKP kauaoodatud detsembrikuistest otsustest, mis jäid turu ootustest märksa lahjemaks. Juba tänavu aprillis hoiatas ka LHV pensionifondide juht Andres Viisemann, et võlakirjade kokkuostu programm võib lõppeda šokiga.
„Kahtlustan, et rahapoliitika aitab ainult probleemidega tegelemist edasi lükata või isegi takistab mõne probleemi lahendamist ning sellesama rahapoliitika tulemusena toimunud kiire olemasolevate varade hinna tõus lõpeb korraliku šokiga,“ nentis Viisemann siis.
Et väärtpaberite hindadesse on loodud virtuaalne reaalsus, mis ühel hetkel võib päädida turgude kokkuvarisemisega, hoiatas augustis ka Arengufondi majandusekspert Kristjan Lepik, kelle hinnangul ei olegi olnud ilmselt finantsturgude ajaloos aega, mil riiklik sekkumine finantsturgudel oleks nii suur. „Ja mulle tundub, et keskpankade laskemoona kasutamine muutub üha raskemaks,“ möönis ta.
Nii võivadki kõige mustemate stsenaariumide järgi praegu keskpankade stiimulite toel uhke tõusuga börsidel tehtud panused olla tegelikult trükipressi uinutavate helide saatel aktsiaportfelli lastud Trooja hobune, mis hakkab ühel hetkel kontoseisu laastama.
Languses börse iseloomustab valuutakursi suur kukkumine euro suhtesLHV Panga maaklertegevuse juht Alo Vallikivi
Edetabeli võitjate poolel on raske ühisnimetajaid välja tuua, kuid languses börse iseloomustab valuutakursi suur kukkumine euro suhtes ning riikide suur sõltuvus toorainete hinnast. Börside reastamisel tuleks arvestada ka börside käibe ning noteeritud aktsiate arvu ja turukapitalisatsiooniga. Näiteks Ventspils Nafta ülevõtmispakkumine on lennutanud Riia muidu väga tagasihoidliku liikumisega börsiindeksi maailma börsitõusjate esiritta.
Üldiselt peaks börsi käekäik indikeerima maa majanduse käekäiku tervikuna, kuid väikeste ja ebalikviidsete börside puhul see seos ei kehti. Kui järgmisel aastal peaks toimuma toorainete hinna järsk põrge, siis võib edetabel olla peapeale pööratud. Tallinna börsil on sellel aastal läinud hästi, kuid ka siin on igal üksikul ettevõttel indeksile niivõrd suur mõju, et seos majanduse ja börsi vahel ei joonistu nii hästi välja kui suuremate majanduste puhul.
Ametlikud prognoosid on helgemad
Kuigi pankade analüütikute konsensus vähemalt lähiaastail midagi kaugeltki nii koledat ei prognoosi, on selge, et nii mõnelgi teisel tänavu kümne parima börsi sekka pääsenul tuleb kummardus teha just kohalikule keskpangale.
Esimesena võiksid seda teha Jaapani ja Hiina börs, millest viimane kukkus augustis pärast jüaani devalveerimist järsult ning tõmbas kaasa sealse börsi ja vallandas müügilaine ka teistel globaalsetel turgudel.
Kui üksjagu parimaid börse võlgneb edu majandust stimuleerivatele pankadele, siis sama ei saa öelda konkurentsitult 2015. aasta parimaks kerkinud Venezuela börsi kohta, kus tõusu tõi hoopis riigi majanduse pikaajaline sandistamine – inimesed otsivad rahale kaitset ülikõrge inflatsiooni vastu ning aktsiad on muutunud üheks alternatiiviks midagigi päästa.
Parimate seas leidub aga neidki börse, mis võlgnevad tõusu mõnele väiksemale anomaaliale. Nõnda kerkis paremuselt neljandaks tulnud Riia börs eeskätt tänu nafta väljaveole spetsialiseerunud Ventspils Nafta suurele tõusule ning seitsmendaks tulnud Taani börs võlgneb auväärt koha edetabelis peaasjalikult ülemaailmse turuhaardega ravimifirma Novo Nordiski aktsia võimsale tõusule, mis moodustab 41% OMX Copenhagen 20 indeksist.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum