12,3 triljonit dollarit läks tuulde

See on kõik osa fenomenist, mida Bank Of America Merrill Lynchi peastrateeg Michael Hartnett on kutsunud „kvantitatiivseks läbikukkumiseks“. Sellega viitab ta Föderaalreservi kvantitatiivsele lõdvendamisele, mille käigus loodi tühjast kohast juurde triljoneid dollareid. Sellega loodeti majanduskasvu ergutada.

„Ei ole teada, mis on täpselt saanud katalüsaatoriks. Võib-olla oli see Fedi intresside tõstmine, negatiivsed intressid Euroopas ja Jaapanis või hoopis makromajanduslik ressurside ja jõukuse valesti paigutamine. Teada on aga see, et deflatsioonilise maiguga „kvantitatiivne läbikukkumine“ varitseb turge,“ ütles Hartnett kirjas klientidele. „Mitu aastat kestnud sekkumine ja finantsiline repressioon on lõppemas nõrga majanduskasvuga. Investorid mässavad rahatrüki vastu.“

Harnett tõi välja mitmeid numbreid, mis iseloomustavad keskpankade sekkumise tegelikku ulatust:

637: Intressimäärade kärpeid alates 2008. aasta märtsist.12,3 triljonit dollarit: Varaostuprogrammide (rahatrüki) kaudu juurde loodud raha.8,3 triljonit dollarit: Võlakirjade hulk, mille tootlus on alla 0 protsendi.489 miljonit: Riikide rahvaarv, kus intressimäärad on miinuses.-0,93 protsenti: Šveitsi 2-aastaste võlakirjade tootlus. Ühtlasi on tegemist madalaima tootlusega riigivõlakirjaga maailmas.

Numbrite tulemus:

USA majandus kasvab prognooside kohaselt 2016. aastal 1,75 protsenti, selgub Bank Of America ökonomisti Ethan Harrise andmetestInflatsiooniootused USAs ja Euroopas on kukkumas allapoole 2008. aasta finantskriisi taset.„Üks kõige deflatsioonilisemaid majanduse taastumisi maailma ajaloos,“ teatas Hartnett. Nominaalne SKP on arenenud maades kasvanud 26 kvartali jooksul vaid 11 protsenti.Aktsiad on jõudnud karuturuleToorained on jõudnud karuturuleGlobaalselt on pangad kaotanud kokku oma turuväärtusest alates detsembri keskpaigast 686 miljardit dollarit. Ühtlasi toimus siis ka Föderaalreservi esimene intressimäärade tõstmine.„Silmatorkav karuturg pangandussektoris ja võlakirjade intresside langus. Need faktorid viitavad asjaolule, et rahatrükk ei ole suutnud deflatsiooni peatada,“ ütles Hartnett.

Sarnasus ajalooga

Hartnett ütles, et praeguses olukorras võib näha sarnasusi 1937. aastaga, mil Föderaalreserv tegi „rahapoliitika vea“, mille tagajärjel tuli Suur Depressioon uuesti USAd kummitama. Lisaks sellele on sarnasusi 90-date Jaapani deflatsioonilise spiraaliga.

Investorite jaoks pole olukord, kus keskpangad hädas on, sugugi kerge. Hartnett ütles, et karuturu lühiajaline tõus on võimalik. Samas ta ei näe põhja enne, kui turud on paanikasse jõudnud. Lisaks sellele peaks aktsiahindade tõusuks Föderaalreserv loobuma intressimäärade tõstmisest. Tema sõnul peaks Standard & Poor’s 500 indeks langema alla 1800 punkti taseme.

Hartnett soovitab investoritel panustada sellele, et volatiilsus kasvab. Samal ajal on hea hoida oma varasid kullas või rahas.