Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Müü aktsiad maha ja mine puhkama

    USA president Barack Obama veedab oma puhkusi golfiväljakutel.Foto: EPA

    Maikuu on käes ja investorite ees seisab igivana probleem - kas minna ära ja tulla tagasi alles sügisel? Kui lähtuda teadusuuringutest ja toetuda ka Tallinna börsi viimase 15 aasta andmetele, oleks rumal aktsiad suveks alles jätta.

    “Aktsiaturud on hämaroleku seisundis. Näib, et potentsiaalsed ostjad “müüsid mais ja läksid ära”." Just nii kirjutas 30. mail 1964. aastal Financial Times. Tegu on teadaolevalt 20. sajandi esimese viitega maksiimile “müü mais ja mine ära”. Kas see vana ütlus on tõepoolest midagi väärt?
    Ajakirjanduses on selle üle arutatud tohutult palju ja igal aastal näeme uusi artikleid, nagu ka see siin, paraku pole maksiimi paikapidavust väga palju uurinud teadlased. Materjale otsides sattusin siiski Sven Boumani ja Ben Jacobseni 2002. aasta The American Economic Review’s ilmunud artiklile, mis käsitleb mais müümist ja sügisel tagasitulemist üsna põhjalikult.
    Uurijad vaatlesid ajavahemikku 1970. aasta jaanuarist kuni 1998. aasta augustini ning võrdlesid 37 riigi aktsiaturgude kuiseid tootlusi. Nende avastus oli päris üllatav - koguni 36 riigis kehtis “müü mais” tarkusetera täiel määral. Enamikus riikides oli tootlus maist kuni oktoobrini nullilähedane, ainus erand oli Uus-Merema. Euroopas olid kõigi riikide aktsiaturgude tootlused nende kuue kuu jooksul keskmiselt alla 2%. Ainus erand oli Taani. Kui vaadelda aga ajavahemikku novembrist aprillini, oli kõigi Euroopa turgude tootlus vähemalt 8%.
    Maksiim kehtis isegi USAs, kus on maailma suurim aktsiaturg. Keskmiselt oli ajavahemikus november kuni aprill tootlus viis protsendipunkti kõrgem kui ülejäänud aasta peale.
    Uurijad läksid seepeale ajas tagasi nii kaugele kui võimalik. USAs alustati andmete võrdlemist aastast 1802, Suurbritannias lausa aastast 1694. Selgus, et kurioosum on aset leidnud juba mitusada aastat.
    Fenomen seni seletuseta
    Millest selline fenomen tuleneb? Paraku on see küsimus veel vastuseta. Teadlased, analüütikud, investorid ja meedia on üritanud mõistatusele lahendusi pakkuda, kuid ühtegi vettpidavat versiooni veel ei ole.
    “Ajalooliselt kutsusid suvise languse esile oma saaki müüvad talunikud ja rikkad investorid, kes põgenesid linnast maale. Tänapäeva investorid lendavad Vahemerele ja fondijuhid võtavad päikest Kariibidel, jättes vastutama kogenematud alluvad,” pakkus ühe selgituse ajaleht Evening Standard aastal 1999.
    See ei pruugi aga tõele vastata. Bouman ja Jacobsen tõdesid, et kuigi puhkuste periood mõjutab kauplemisaktiivsust, siis loogiliselt peaksid investorid aru saama arbitraaži võimalustest (väärtpaberite või kauba samaaegne ostmine ja müümine erinevatel turgudel eesmärgiga teenida riskivaba kasumit turuhindade erinevuselt) ja nullima ära võimaliku mõju.
    Nad välistasid veel  hulganisti tegureid, mis võiks põhjustada “müü mais” kurioosumit: andmekaeve, jaanuari efekt, riskide hajutamine, intressimäärade muutus, sektorite iseärasused. Seega - turg ja praktika ütlevad, et vana ütlus vastab tõele, samas kui aktsiaturgude loogika ütleb, et ei vasta. Nii ootab fenomeni lahtiseletamine endiselt mõttetarka.
    Mis toimub Tallinnas?
    Läksin ajas 16 aastat tagasi ja panin kokku andmed Tallinna börsi kohta ning selgus, et õnneks või kahjuks kehtib “müü mais ja mine ära” kurioosum täielikult ka meil.
    Maist oktoobrini tõusid Tallinna börsi aktsiad keskmiselt 1,19% ja mediaankeskmine oli 0,73%. Selgus, et 16 aasta peale tõi iga teine aasta maist oktoobrini kaasa negatiivse tootluse. Ajavahemikul novembrist aprillini tõusid aktsiad aga koguni 15,9% ja mediaankeskmine oli 13,72%. Negatiivset tootlust oli poole vähem ehk vaid neljal vaadeldud aastal.
    Võime järeldada, et Tallinna börs on täiesti normaalne Euroopa aktsiaturg, kus aktsiad ei tõuse suvel üle 2% ja sügis-talvel on tootlus kaugelt üle 8%.
    Mida siis teha? Kas müüa mais kõik kodubörsi aktsiad ja tulla tagasi alles novembris?
    Teoreetiliselt oleks see täiesti õige käitumine, aga tegelikkuses on takistusi. Kõige ilmsem tegur on tehingukulud, mis röövivad suure osa tootlusest nii ostes kui ka müües. Teine negatiivne aspekt on näiteks dividendidest ilmajäämine. Kõik dividendi maksvad Tallinna börsifirmad (välja arvatud Tallinna Kaubamaja) fikseerivad aktsionäride nimekirja vahemikus mai kuni september. Kokkuvõttes oleks tegu märkimisväärse kaotusega.
    Üks võimalus üritada odavalt mais pillid kotti panna oleks osta börsil kaubeldavaid fonde, kuid paraku pole Tallinna ja Balti börsi kohta ühtegi ETFi loodud. Seega on mu ainus soovitus osta USA, Euroopa ja arenevaid turge jälgivaid ETFe ning katsetada nende peal kurioosset strateegiat.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Raadiohitid: nurka surutud Putin ja ostusoovitused börsidelt
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
Venemaa püha võitlus kollektiivse Lääne vastu, võlgniku teekond kinnisvaramiljonäriks ja parimad ostuvõimalused börsidelt olid sel nädalal teemad, mis pälvisid Äripäeva raadio kuulajatelt enim tähelepanu.
IKEA Baltikumi juht: Tallinna pood jääb Eesti ainsaks
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.
IKEA Baltikumi juht Hanspeter Zurcheri sõnul on Eesti elanike huvi Tallinna IKEA vastu oodatust suurem, rohkem suuri kauplusi aga Eestisse plaanis ehitada ei ole.

Olulisemad lood

Elering: mõne teise LNG-laeva toomiseks tuleb terminal ümber ehitada
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.
Alexela sooviks oma Paldiski kai äärde saada mõne teise LNG taasgaasistamislaeva, seda juhul kui soomlaste oma Inkoosse kolib. Süsteemihaldur Eleringi arust tuleks kogu Paldiski LNG-terminal siis ümber ehitada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.